Eesti Koreriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi kinnitas, et kortermaja puhul peab õhksoojuspumba paigaldamiseks olema kõigi kaasomanike nõusolek, kuna tegemist on fassaadi muutmisega.
See tundub väga bürokraatlik, et on kõigi nõusolekut vaja, ent sellist Bangkoki varianti ka ei tahaks, kus terve maja on antenne ja erinevaid seadmeid täis,“ märkis Mardi.
„Meil on olnud ka kohtulahend, kus isikul olid väga veenvad argumendid õhksoojuspumba paigaldamiseks seoses tervisega. Ent see ei kaalunud üles üldist omanike huvi ning ta oli sunnitud nõusolekuta paigaldatud seadme eemaldama,“ tõi ta näite.
ABC Kliima tegevdirektor Priit Pärn rääkis samuti, et väga oluline on leida välisseadme jaoks koht, kus see kedagi ei sega ja kus seadmest tilkuv sulatusvesi kahju ei tekitaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Viimasel ajal on olnud palju probleeme kortermajadega, kuhu on ostetud liiga odavaid seadmeid. Kallimad seadmed näiteks ei tee välisseinal sellist müra, et see naabrit häiriks,“ selgitas Pärn.
Seotud lood
Õhksoojuspumba eelised on tuntavamad neile, kes kasutavad elektrikütet, kuna elektriradiaatoriga võrreldes on pump kolm orda säästlikum. Estem Tehnikakaubad OÜ omaniku ja juhatuse liikme Üllar-Johannes Kõivu sõnul on õhksoojuspumpade populaarsus kasvanud ka suvilaomanike hulgas.
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.