Augustis kiirenes tootjahindade kasv

Statistikaameti andmetel tõusid tootjahinnad töötlevas tööstuses augustis eelmise kuuga võrreldes 0,9%, aastatagusest tasemest olid hinnad keskmiselt 4,8% kõrgemad.

Augusti tootjahindade andmeid on praegu vaid üksikute Euroopa Liidu riikide kohta, kuid viimastel kuudel on hindade liikumised olnud Eestiga sarnased. Keskmiselt on EL-is tootjahinnad tõusnud üle 4%, mis on samas suurusjärgus aastataguse ehk kriisiaegse hinnalangusega.

Suurematest harudest jätkus hinnatõusu kiirenemine toiduainete tööstuses (3,8%). Peamisteks mõjutajateks olid siin hindade kallinemine, võrreldes eelmise aastaga, piimatoodete tootmises (15,6%), lihatööstuses (2,6%) ja kalatööstuses (5%). Järgnevatel kuudel jääb sektoris hinnaliikumisi mõjutama tooraine kättesaadavus ja arengud maailmaturgudel.

Kõige rohkem on aastaga tõusnud tootjahinnad metalltoodete tootmises (22%), ka eelmise kuuga võrreldes kerkisid hinnad selles harus teistest tööstusharudest enam. Olulise tootmissisendi, metallide hinnad on kasvanud maailmaturul ning ka Eestis. Elektriseadmete tootmises püsisid hinnad sarnaselt viimastele kuudele ligi 8% aastatagusest kõrgemad. Ülejäänud tööstusharudes on aastased hinnamuutused olnud tagasihoidlikumad.

Kui tööstussektoris tervikuna on ootused edasiste hinnaarengute osas püsinud viimastel kuudel üsna stabiilsetena, siis tööstusharude lõikes on erinevusi. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt suurenes augustis oluliselt hinnatõusu prognoosivate ettevõtete osatähtsus toiduainetööstuses, kus ligi 30% küsitletud ettevõtetest ootas lähikuudel müügihindade kasvu. Suuremat hinnasurvet tunnetatakse ka metalltoodete tootmises ning keemiatööstuses.

Augustis jätkus ekspordihindade keskmise aastase kasvutempo kiirenemine (7,7%ni), eelneva kuuga võrreldes tõusid hinnad 0,6%. Maailmamajanduse ja eelkõige Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse taastumine annab võimaluse jätkuvalt tõsta eksportkaupade hindu. Samas impordihinnad jäid ka augustis juunikuu tasemele ja aastane keskmine hinnakasv aeglustus 8,1%-le. Impordihindu enim mõjutaval nafta maailmaturuhinnal ei ole viimastel kuudel suuri kõikumisi olnud.

Augustis oli kõrgeim ekspordihindade aastakasv endiselt metallitööstuses (38%), eelneva kuuga võrreldes tõusid hinnad 5%. Kiiresti kasvas ka palgi väljaveohind (17% võrreldes eelmise aastaga). Kummi- ja plasttoodete ekspordihinnad on aastaga tõusnud kümnendiku võrra, kuid viimastel kuudel on nende hinnad püsinud samal tasemel. Toiduaineid müüdi välisturgudele 8% kõrgemate hindadega kui aasta tagasi, kuises võrdluses oli hinnatõus 1,3%. Endiselt olid eelmise aasta tasemest madalamad tekstiili- ja rõivatööstuse toodete ekspordihinnad.

Kui aasta alguskuudel ulatus naftasaaduste sisseveohindade hinnatõus 50-60%ni, siis augustiks oli see taandunud 19%-le. Ka palgi impordihinnad on tõusnud aastaga ligi viiendiku võrra, samas puittoodete hinnatõus pidurdus augustis mõnevõrra (14%ni). Metallide sisseveohindade aastane kasvutempo püsis 17% tasemel, kuises võrdluses on viimased kaks kuud kasv olnud pooleteise protsendi piires.

Septembris on prognooside kohaselt oodata ekspordihindade mõõdukat tõusu. Nafta maailmaturuhinnad on olnud küllaltki stabiilsed, samas paljude muude toormete osas on oodata impordihindade tõusu.