Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alltöövõtja, ära alusta tööd suulise leppe alusel!
Probleemid ehitusobjektide seismapaneku ja lepingutest taganemisega ei kahane Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul enne, kui ehitusturg märgatavalt elavneb.
"On mõistetav, et juba kolmandat aastat vältava majandussurutise tingimustes on kõik osapooled hakanud võtma suuremaid majandusriske. Viimase paari aasta jooksul toimunud järsk ehitusmahtude langus on põhjustanud ehitusturul ülitiheda konkurentsi ehitusettevõtete vahel, mistõttu ollakse töö saamiseks valmis kohati ka tunduvalt alla omahinna ehitusteenust pakkuma -on ju peamiseks hindamiskriteeriumiks ehitustööde riigihangetes hind. Usun, et pakkumist tehes on pakkuja reeglina valmis ja võimeline ka antud hinnaga tööd teostama," kirjutab Peterson.
Millest siis ikkagi on tingitud lepingutest taganemine ja objektide seismapanek? Peterson toob alljärgnevalt välja mõned põhjused ning jagab soovitusi hankijale ja alltöövõtjale.
ÕngitsemineEnamus ehitusfirmasid, kes täna riigihangetel osalevad, osalevad tihti korraga mitmel erineval riigihankel ja kui peaks juhtuma, et ehitusfirma on osutunud üheaegselt edukaks pakkujaks mitmel erineval ehitushankel, siis võib lepingust taganemise üks põhjus peituda just siin.
Kõik hankevõidu toonud pakkumused pole võrdselt kasulikud/kahjulikud ja üritatakse lihtsalt kõige kahjulikumast lepingust taganeda. Esineb kindlasti ka juhtumeid, kus ehitusfirma teeb teadlikult alapakkumuse lootuses, et tal õnnestub hiljem tööde käigus kas lisatööde (ettenägematud tööd) või nn hinnakallinemiste arvelt tellijalt raha juurde kaubelda. Kui tellija hinnakallinemistega ei nõustu võib tekkida vaidlus, mis viib lepingu lõpetamiseni.
Hinnasurve
Kui peatöövõtja alapakkumusest tingitud hinnariskid plaanitakse maandada alltöövõtulepingutega ja alltöövõtjad loobuvad kahjulikest kokkulepetest, soovib ka peatöövõtja lepingust taganeda. Sama võib juhtuda ka siis, kui peatöövõtjal on küll eelnevalt alltöövõtjatega hinnatasemetes kokkulepitud, kuid alltöövõtjad ei soovi enam lepingut sõlmida, kuna on vahepeal tulusama töö leidnud.Usun, et seda on eriti just viimasel ajal hakanud ilmnema, kuna ühelt poolt on tunnetada juba ressursi ja alltöövõtu hindade kallinemisest tingitud hinnasurvet, teiselt poolt on aga ehitushinnad lõpptarbijale püsinud samal tasemel. Ehitus on pikaajaline protsess, mistõttu võib juhtuda, et alltöövõtja, kellega kunagi pakkumuseks hinnakokkulepe tehti, on alltöövõtulepingu sõlmimise ajaks juba pankrotistunud ja uut alltöövõtjat sama hinnaga leida ei õnnestu.
Ebaprofessionaalne hange
Hankija poolt ebaprofessionaalne hanke ettevalmistus ja hägused hanketingimused, samuti liialt ühepoolselt kallutatud lepingutingimused, võivad sageli põhjustada hilisemaid vaidlusi ja päädida lepingu lõpetamisega.
On raske üheselt hinnata, milline osapool ja mis ulatuses konkreetse juhtumi puhul süüdi on, kuna lepingute lõpetamine päädib reeglina kahepoolse konfidentsiaalse kokkuleppena ja selle sisu kolmandatele isikutele ilma teise osapoole nõusolekuta õigust avalikustada ei ole.
KUIDAS ehitushangetega seotud ebakõlasid ennetada?
Hetkel kuum
- Kui hankijal endal puuduvad vastavad spetsialistid, siis tuleks palgata hangete põhjalikuks ettevalmistamiseks ja professionaalseks läbiviimiseks pädev kompetents, et tagada hankedokumentides selgus ja üheseltmõistetavus võimalike hilisemate vaidluste vältimiseks.
Siin tuleks erilist tähelepanu pöörata hankeobjekti võimalikult täpsele kirjeldamisele ja töövõtupiiride määratlemisele, mis peaksid kõikide pakkujate jaoks olema ühtviisi üheselt mõistetavad. See tagaks pakkumiste parema võrreldavuse, aitaks vältida võimalikke riigihanke vaideid, hilisemaid vaidlusi hinna ja töömahtude osas ja tagaks paremini ka pakkujate võrdset kohtlemist.
- Vältida ülikeerukaid ja samas vasturääkivaid lepingukonstruktsioone, kus tihtipeale „ridade vahel“ võib rohkem peituda kui tekstis endas ja mis muudab võimaliku konflikti tekkimisel probleemi lahendamise ilma advokaatide vahenduseta võimatuks. Siinkohal soovitaks lepingutingimustena ehitushangetes kasutada just Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimusi (ETÜ), mis on oma sisult selged, tasakaalustatud ja mille põhimõtted on heaks kiitnud ka majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). Antud lepingutingimused on avalikult kättesaadavad ka MKM-i koduleheküljel. Kui hea asi on tasuta saadaval, milleks siis kallilt „jalgratast“ leiutada. Juhin tähelepanu, et näiteks Soomes kasutavad analoogseid ehituslepingute üldtingimusi (YSE) lisaks avalikule sektorile ka valdav osa erasektorist.
- Veel soovitaks hankijatele julgemalt kasutada riigihankeseadusega hankijale võimaldatud kaalutlusõigust (põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse tagasilükkamine), mis aitaks ilmselt ära hoida nii mõnegi objekti hilisema seiskamise ja lepingu lõpetamise, mis muudab objekti valmisehitamise kokkuvõttes hankijale tunduvalt kulukamaks ja aeganõudvamaks.
Selle võimaluse kasutamine eeldab muidugi, et hankijal on hange põhjalikult ettevalmistatud ja on olemas ka pädev objekti taotluseelarve, kus on välja arvutatud eeldatav maksumus, mille põhjal oleks võimalik pakkumushindade realiseeritavust hinnata.Loomulikult on mõistetav, et pikaaegse majandussurutise tingimustes, kus ka paljud KOV-id ja riigiasutused rahakitsikuses vaevlevad, tundub ka kõige absurdsem hind ahvatlev (äkki läheb õnneks ja ehitavadki valmis) ja kutsub riskima. Siinkohas soovitakski tellijal hoolikalt kaaluda, kas võetud risk ennast ka õigustab?
- Alltöövõtjatel soovitan lepingupartnereid hoolikalt valida ja mitte alluda põhjendamatule hinnasurvele. Keegi ei saa teid sundida alla omahinna lepinguid sõlmima. Veel soovitaksin suhtuda suurema tähelepanuga lepingutesse ja nende õigeaegsesse sõlmimisse.
-Alltöövõtjad, ärge alustage töid suusõnaliste kokkulepete alusel, enne kui töövõtuleping on mõlemapoolselt alla kirjutatud, et vältida tagantjärele hinnakauplemisi, mille tulemusena võite sattuda sundseisu.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele