Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Ülikooli suurhanke võitis Oma Ehitaja
Tallinna Ülikooli Narva mnt 25, 27, 29 hoonestu projekteerimis-ehitustööde riigihanke võitis AS Oma Ehitaja, tööde lepinguline maht on ilma käibemaksuta on ligi 147 miljonit krooni.
Projekti raames teadusmaja kaasajastatakse ning lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks kokku ligi 10 000 m2 ulatuses. Hoone projekteerimis-ehitustööde lepinguline maht on ilma käibemaksuta 147 miljonit krooni.
Omanikujärelevalve- ja FIDIC Inseneri teenust ehituslepingu täitmisel hakkab osutama OÜ Vealeidja. Teenuse lepingu maht on ilma käibemaksuta 1,37 miljonit krooni.
Teadusmaja ehitust loodab ülikool alustada käesoleva aasta lõpus, et siis juba 2012. aasta jaanuaris saaksid üliõpilased ja õppejõud uues hoones tööd alustada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teadusmajja koonduvad Tallinna Ülikoolis riiklikult eelisarendatavate valdkondadega (bio- ja materjalitehnoloogiate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, infoühiskonna, keskkonnateadustega) tegelevad instituudid, samuti ehitatakse majja uued laborid, raamatukogu ning konverentsiruumid. mille viimastel aastatel valminud objektide hulka kuuluvad näiteks Vabaduse väljaku parkla ja Tallinna Tehnikaülikooli uus raamatukogu.
Projekti elluviimist finantseerivad Euroopa Liidu struktuurfondid läbi sihtasutuse Archimedes, Eesti riik ja Tallinna Ülikool.
Vastuseks täna Äripäevas ilmunud NCC Ehitus ASi juhatuse esimehe Toomas Aagi arvamusartiklile ning mai alguses meedias ilmunud eksitavale infole, et Tallinna Ülikool on kimpus uute hoonete ehituse finantseerimisega, kinnitas Tallinna Ülikooli haldusjuht Peep Ratas, et uute hoonete ehitus ei ole läinud kallimaks.
Plaanitust ligi 9 miljonit eurot enam maksma mineva Balti filmi- ja meediakolledži uue maja ehitus sunnib Tallinna Ülikooli müüma mitu kõrgkoolile kuuluvat kinnistut, kirjutab Postimees.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.