• 26.08.10, 15:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toomas Aak

Tavaliselt on töövõtuleping hanketingimuste üks osa ja pakkuja peab esitama koos pakkumusega kinnituse, et ta nõustub kõikide hanketingimustega.
Juhul, kui pakkuja pakkumist esitades soovib kallutatud ja ebaõiglasi lepingu tingimusi muuta (ehk siis ühtlasi ka hanketingimusi), siis osutub ta automaatselt diskvalifitseerituks.
Lahendus oleks standardse ehituslepingu teksti kasutamine, milles poolte õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ning mille lisades täpsustatakse konkreetse hanke spetsiifilisi tingimusi.
Soomlastel on selliseks standardseks lepinguks YSE (Yleiset Sopimusehdot) ja YSE baasil sõlmivad lepinguid nii avalik- kui erasektor. Ka Eestis oma analoog (tõsi, suuremas osas kopeerib YSE-t), mille nimi on ETÜT (ehituse töövõtu üldised tingimused), kuid mida kahjuks kasutada ei taheta. Eriti avalik sektor võiks Eestis olla initsiaatoriks, et selline standardne leping massiliselt kasutusele võetaks. Riik ja omavalitused hoiaksid kokku palju raha, mis täna iga konkreetse lepingu koostamisel juristidele makstakse.Paraku ei meeldi see jutt juristidele mitte üks raas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.10.25, 14:04
Prysmian: jätkusuutlik tootmine on konkurentsieelis, mitte nišš
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele