Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toomas Aak
Tavaliselt on töövõtuleping hanketingimuste üks osa ja pakkuja peab esitama koos pakkumusega kinnituse, et ta nõustub kõikide hanketingimustega.
Juhul, kui pakkuja pakkumist esitades soovib kallutatud ja ebaõiglasi lepingu tingimusi muuta (ehk siis ühtlasi ka hanketingimusi), siis osutub ta automaatselt diskvalifitseerituks.
Lahendus oleks standardse ehituslepingu teksti kasutamine, milles poolte õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ning mille lisades täpsustatakse konkreetse hanke spetsiifilisi tingimusi.
Soomlastel on selliseks standardseks lepinguks YSE (Yleiset Sopimusehdot) ja YSE baasil sõlmivad lepinguid nii avalik- kui erasektor. Ka Eestis oma analoog (tõsi, suuremas osas kopeerib YSE-t), mille nimi on ETÜT (ehituse töövõtu üldised tingimused), kuid mida kahjuks kasutada ei taheta. Eriti avalik sektor võiks Eestis olla initsiaatoriks, et selline standardne leping massiliselt kasutusele võetaks. Riik ja omavalitused hoiaksid kokku palju raha, mis täna iga konkreetse lepingu koostamisel juristidele makstakse.Paraku ei meeldi see jutt juristidele mitte üks raas.
Seotud lood
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele