Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toomas Aak
Tavaliselt on töövõtuleping hanketingimuste üks osa ja pakkuja peab esitama koos pakkumusega kinnituse, et ta nõustub kõikide hanketingimustega.
Juhul, kui pakkuja pakkumist esitades soovib kallutatud ja ebaõiglasi lepingu tingimusi muuta (ehk siis ühtlasi ka hanketingimusi), siis osutub ta automaatselt diskvalifitseerituks.
Lahendus oleks standardse ehituslepingu teksti kasutamine, milles poolte õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ning mille lisades täpsustatakse konkreetse hanke spetsiifilisi tingimusi.
Soomlastel on selliseks standardseks lepinguks YSE (Yleiset Sopimusehdot) ja YSE baasil sõlmivad lepinguid nii avalik- kui erasektor. Ka Eestis oma analoog (tõsi, suuremas osas kopeerib YSE-t), mille nimi on ETÜT (ehituse töövõtu üldised tingimused), kuid mida kahjuks kasutada ei taheta. Eriti avalik sektor võiks Eestis olla initsiaatoriks, et selline standardne leping massiliselt kasutusele võetaks. Riik ja omavalitused hoiaksid kokku palju raha, mis täna iga konkreetse lepingu koostamisel juristidele makstakse.Paraku ei meeldi see jutt juristidele mitte üks raas.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.