Tavaliselt on töövõtuleping hanketingimuste üks osa ja pakkuja peab esitama koos pakkumusega kinnituse, et ta nõustub kõikide hanketingimustega.
Juhul, kui pakkuja pakkumist esitades soovib kallutatud ja ebaõiglasi lepingu tingimusi muuta (ehk siis ühtlasi ka hanketingimusi), siis osutub ta automaatselt diskvalifitseerituks.
Lahendus oleks standardse ehituslepingu teksti kasutamine, milles poolte õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ning mille lisades täpsustatakse konkreetse hanke spetsiifilisi tingimusi.
Soomlastel on selliseks standardseks lepinguks YSE (Yleiset Sopimusehdot) ja YSE baasil sõlmivad lepinguid nii avalik- kui erasektor. Ka Eestis oma analoog (tõsi, suuremas osas kopeerib YSE-t), mille nimi on ETÜT (ehituse töövõtu üldised tingimused), kuid mida kahjuks kasutada ei taheta. Eriti avalik sektor võiks Eestis olla initsiaatoriks, et selline standardne leping massiliselt kasutusele võetaks. Riik ja omavalitused hoiaksid kokku palju raha, mis täna iga konkreetse lepingu koostamisel juristidele makstakse.Paraku ei meeldi see jutt juristidele mitte üks raas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?