Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toomas Aak
Tavaliselt on töövõtuleping hanketingimuste üks osa ja pakkuja peab esitama koos pakkumusega kinnituse, et ta nõustub kõikide hanketingimustega.
Juhul, kui pakkuja pakkumist esitades soovib kallutatud ja ebaõiglasi lepingu tingimusi muuta (ehk siis ühtlasi ka hanketingimusi), siis osutub ta automaatselt diskvalifitseerituks.
Lahendus oleks standardse ehituslepingu teksti kasutamine, milles poolte õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ning mille lisades täpsustatakse konkreetse hanke spetsiifilisi tingimusi.
Soomlastel on selliseks standardseks lepinguks YSE (Yleiset Sopimusehdot) ja YSE baasil sõlmivad lepinguid nii avalik- kui erasektor. Ka Eestis oma analoog (tõsi, suuremas osas kopeerib YSE-t), mille nimi on ETÜT (ehituse töövõtu üldised tingimused), kuid mida kahjuks kasutada ei taheta. Eriti avalik sektor võiks Eestis olla initsiaatoriks, et selline standardne leping massiliselt kasutusele võetaks. Riik ja omavalitused hoiaksid kokku palju raha, mis täna iga konkreetse lepingu koostamisel juristidele makstakse.Paraku ei meeldi see jutt juristidele mitte üks raas.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele