Ehitajate kindlustunne näitas juulis taas kahanemise märke. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud ehitusbaromeetri näit langes -16, kuu varem oli kindlustunde indikaatori näit -4.
Aastatagusega võrreldes, mil baromeetri näit oli -61, on olukord siiski märkimisväärselt paranenud. Viimati oli kindlustunne plussmärgiga 2007. aasta septembris.
Ehitustegevust piirab eelkõige nõudluse puudumine, aga ka finantsprobleemid. Kui aasta jooksul pole tööjõu puudus ehitajatele peavalu valmistanud, siis juulis oli seda nimetatud ka ühe ehitustegevust takistava tegurina (6).
Ehitusbaromeeter näitab, et pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad töö 3,5 kuuks. Töödeportfelli täitmine aga pole endiselt lihtne (-46), samas prognoositakse ehitushindade tõusu lähima kolme kuu jooksul (40).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.