5. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Euroopa Liidu direktiiviga on kehtestatud, et aastaks 2021 tuleb kõik uued hooned ehitada väga madala energia tarbimisega ning keskkonnasäästlikud. Kuna passiivmajade C02-emissioon on 0%, on passiivmajade ehituseks Euroopa Liidu riikides olemas erinevad toetusskeemid," sõnas Padar.

Toetusskeemid võivad olla kas riiklikud või piirkondlikud toetused ja neid jagatakse kas projekti- või ruutmeetripõhiliselt. "Näiteks makstakse Austrias uue passiivmaja ehitamisel toetuseks 40 000 eurot, Sloveenias 200 eurot ruutmeetri kohta," täpsustas Padar.

"Eestis veel selliseid toetusskeeme olemas ei ole, kuid nende väljatöötamisega juba tegeletakse," lisas Padar. "Passiivmajade turg kasvab Euroopas vaga kiiresti ca 25% aastas, seega on nii riigile kui ka eraisikutele energiatõhusate hoonete ehitamine ja selliste toetusskeemide väljatöötamine pikemas perspektiivis vajalik."

Swedbanki kinnisvara osakonna juhataja Ero Viik kommenteeris, et hoonete energiatõhusus on oluline faktor kinnisvaraprojektide finantseerimisel ning taoliste elamute näol on tegemist tuleviku suunaga. "Energiatõhusa ehitamise juures on tähtis, et kõik osapooled, nii riik, tellija, kinnisvaraarendaja, arhitekt ja finantseerija teeksid koostööd suunal, et energiatõhus ehitamine ning energiatõhusad ehitised jõuaksid järjest laiema tarbijaskonnani. Leiame, et võita on siin kõigil osapooltel."