EAS otsustas toetada Meremuuseumi Lennusadama arendamist kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseum-külastuskompleksiks 144,5 miljoni krooniga.
Meremuuseumi Lennusadamat toetatakse Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatavast üleriigiliste kultuuri- ja turismiinvesteeringute meetmest, mille vahendid pärinevad Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Lennusadama kompleksi territooriumil asuvad kogu maailmas unikaalsed arhitektuuri- ja ajaloomälestised – eelmise sajandi teisel kümnendil ehitatud koorikbetoonist vesilennukite angaarid ning ajaloolised mereväebaasi rajamisel ehitatud kasarmuhoone ja staabihoone, mida muuseum plaanib kasutusele võtta ekspositsioonipindade ja muuseumiprogrammide läbiviimiseks. Lennusadama vesilennukite angaarid kohaldatakse Meremuuseumi suurte eksponaatide näitusesaaliks.
Seotud lood
Samuti Lennusadama hankel osalenud ja neljandaks jäänud NCC Ehituse juhatuse esimehe Toomas Aagi sõnul ei ole olukord, kus hanke võitnud firma küsib juurde ühe kolmandiku hanke maksumusest, hea ehitustava.
Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde ehitaja Nordeconi esitatud muudatus- ja lisatöödeks 2,3 miljonit eurot ehk üle 36 miljoni Eesti krooni.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.