Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lennusadama ümberehituseks 145 mln
EAS otsustas toetada Meremuuseumi Lennusadama arendamist kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseum-külastuskompleksiks 144,5 miljoni krooniga.
Meremuuseumi Lennusadamat toetatakse Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatavast üleriigiliste kultuuri- ja turismiinvesteeringute meetmest, mille vahendid pärinevad Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Lennusadama kompleksi territooriumil asuvad kogu maailmas unikaalsed arhitektuuri- ja ajaloomälestised – eelmise sajandi teisel kümnendil ehitatud koorikbetoonist vesilennukite angaarid ning ajaloolised mereväebaasi rajamisel ehitatud kasarmuhoone ja staabihoone, mida muuseum plaanib kasutusele võtta ekspositsioonipindade ja muuseumiprogrammide läbiviimiseks. Lennusadama vesilennukite angaarid kohaldatakse Meremuuseumi suurte eksponaatide näitusesaaliks.
Seotud lood
Samuti Lennusadama hankel osalenud ja neljandaks jäänud NCC Ehituse juhatuse esimehe Toomas Aagi sõnul ei ole olukord, kus hanke võitnud firma küsib juurde ühe kolmandiku hanke maksumusest, hea ehitustava.
Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde ehitaja Nordeconi esitatud muudatus- ja lisatöödeks 2,3 miljonit eurot ehk üle 36 miljoni Eesti krooni.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele