Tööstuspindade vakantsus kasvab, sest mitmed suuremad Eesti ettevõtted, kes on olnud oma äritegevuses avatud ehitussektori riskidele, on jõudnud tänaseks väga keerulisse seisu, selgub Colliers Internationali turuülevaatest.
„Samuti tuleb järjest mõjusamalt esile nn varjatud või sekundaarne vakantsus – need on pinnad, mis pole tegelikult efektiivses kasutuses, aga mida ei soovita kommunikeerida,” kommenteeris Colliers International Eesti investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno. Tema sõnul tehakse nii näiteks oma majandusraskuste varjamiseks.
Colliers’i juuni raporti kohaselt on peamised tööstuspindade huvilised skandinaavia päritolu ettevõtted, kes tegevuskulude optimeerimise eesmärgil otsivad oma tootmisliinidele kuluefektiivsemat asukohariiki.
Samas on välisinvestorid Eesti kinnisvarainvesteeringute osas esialgu äraootaval positsioonil – euro kasutuselevõttu nähakse olulise verstapostina usalduse taastamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Huvi Eesti vastu on lisaks skandinaavlastele kasvamas ka Kesk- ja Ida-Euroopa päritolu investorite hulgas.
Juunis viidi lõpule tänavune suurim tehing Tartu Mööblimajaga, kus sügisel avab 9 500 ruutmeetril oma uksed uus Prisma hüpermarket.
Seotud lood
Kui kaubandus- ja büroopindade üüriturul prognoositakse vakantsuse kahanemist, siis tööstuspindade puhul hoopis kasvu. Näiteks võttis Tallinnas Männikul üürniku leidmine aega pool aastat.
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?