Kaubanduspinnad püsivad surve all

Kinnisvaraturu langus tõestas ilmekalt, kui oluline on kaubanduspinna asukoht – kui teisejärgulistes asukohtades poepinnad olid pidevalt vakantsed, siis keskustes asuvate ruumide üürihindu vaid langetati. Kui rääkida turuliidritest jaekaubanduses, nagu seda on Viru Keskus, siis seal ületas vakantsete pindade osakaal harva 5%. Võrdluseks – kontori-,  lao- ja tööstuspindade mittetäituvus ulatus samal ajal 15 protsendini.

Lätis pidid isegi kõige edukamad kaubanduskeskused leppima 10-protsendilise vakantsete pindade osakaaluga. Samas jäi Leedu turuliidritel samuti tühjaks vaid 5% pinnast, kuid madalama klassi kaubanduskeskuste vakantsete pindade osakaal moodustas 30–40%. Eestis oli vastav näitaja 15–20%.

Kuna tarbijate nõudluse kasvu ei ole ette näha, lahkuvad paljud kauplejad turult. Suletud on mitmeid poode, nende hulgas on löögi alla sattunud väiksemad erapoed. Halvasti on läinud ka luksuskaupu pakkuvatel brändidel, sektorite lõikes on kõige suurem tagasilöök olnud kestvuskaupade müüjatel.

Lahkujate arvelt saavad aga laieneda turuliidrid. Näiteks Soome arendaja Vicus hakkas Narvas ehitama Prisma hüpermarketit, Tallinna kaubanduskeskuste esikolmikusse kuuluv Kristiine Keskus laieneb. Turule on positiivset mõju avaldanud ka uued kaubandusketid, kes just languse ajal on Eestis avanud  esimesed poed.

Järgmise paari aasta jooksul pole Eestis ikkagi uusi arenguid ette näha. 2010. aastaks ennustatakse üürihindade 5–10%-list langust. Võttes arvesse märkimisväärselt vähenenud tarbimist ning nõudlusmäära, võib lähiajal Eesti kinnisvaraturgu tabada vabade kaubanduspindade ülepakkumine.

Majandussurutis Lätis takistab uute jaekaubanduspindade projektide arendust, nõudlus jääb väga piiratuks, üürihinnad langevad jätkuvalt, vakantsus jääb väga kõrgele tasemele terve aasta vältel.

Jaekaubandus Lätis hakkab taastuma, kui paraneb olukord tööpuudusega: kui töötute arv hakkab langema ja nõudlus kasvama. Ka Leedu üürihinnad langevad endiselt, 5–10% võrra 2010. aastal.