26. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hooned kulutavad ligi 40% Euroopa Liidu energiatarbimisest ning sellest tulenevalt on Euroopa Parlament võtnud suuna, et kõik alates 2018. aasta lõpust ehitatavad avalikud hooned ja alates 2020. aasta lõpust ehitatavad muud hooned peavad olema ligi nullenergiahooned ehk hooned, mille energiatõhusus on väga kõrge.

Klassikaline nullenergiahoone tarbib sama palju energiat kui ta ise toodab. Enne jõudmist aastasse 2020 tuleks Eestis arendada madalenergia- ja passiivmaja- tehnoloogiat. Madalenergiamaja on hoone mille kütte netoenergiavajadus ei ületa  40-50  kWh/m2  aastas.

Passiivmaja on madala energiatarbimisega hoone, mille puhul on täidetud järgmised Saksamaa Passiivmajainstituudi poolt välja töötatud tingimused: hoone kütte ja jahutuse netoenergia vajadused on = 15 kWh/m2  aastas või võimsus = 10 W/m2  ; hoone primaarenergiavajadus on = 120 kWh/m2  aastas.

VTT (Technical Research Centre of Finland) on välja töötanud tingimused Lõuna-Soome jaoks, kus hoone kütte ja jahutuse netoenergia vajadused on

= 20 kWh/m2  aastas nin hoone primaarenergiavajadus on = 130 kWh/m2  aastas.

Eestis hetkel kehtivate standardite järgi ehitatavate hoonete kütte netoenergiavajadused on = 100 kWh/m2  aastas. Passiivmajal puudub aktiivne küttesüsteem, soojusenergiat vajatakse vaid ventilatsiooniõhu soojendamiseks ja sooja tarbevee tegemiseks.

U-väärtus 0,1 W/m2K eeldab Eesti kliimas umbes 30-40 cm paksust soojusisolatsioonikihti.

Ehkki passiivmajade projekteerimise standardid Eestis täna veel puuduvad, on olemas kõik eeltingimused madalenergia- ja passiivmajade projekteerimiseks, vaja on vaid tellijaid. 

Praegu valitseb Eestis veel teadmatus ja hirm passiivmajade ees eelkõige nende eeldatava kõrge hinna tõttu. Kallimad on just väikemajade projektid. Tasuvusaeg lüheneb, mida suurem hoone ehitatakse.

Kesk-Euroopa kogemuse järgi on passiivmaja ehitusmaksumus keskmiselt kuni 15 % kõrgem tavamaja ehitusmaksumusest. Kulutused soojusisolatsiooni materjalidele ning soojapidavamatele akendele kompenseerib küttesüsteemi puudumine.