Kerna: kinnisvaraost krooni eest ei näita tarkust

Aastat 2010 on nimetatud euro-ootuste aastaks ja väga kummaline on lugeda kinnisvara analüüse, nagu ootaks ees järjekordne „segadus“. Taoliste analüüside põhilisteks argumentideks on igasugused statistilised näitajad ja kasvunumbrid ostu-müügi tehingute kohta, mida vürtsitatakse arvamuste ja vihjetega, et targem on kinnisvara osta krooni eest.

Öeldakse, et „kus lõpeb loogika, sealt algab statistika“  ja kui kasutada statistikat meelevaldselt - näiteks müügi huvides, siis kontekste tabades võib üllatada nii mõnegi numbriga. Eredaks näiteks siinkohal on Kreeka, kes lollitas kogu Euroopa ära.

Tarbija, kes mäletab 1992. aasta rahareformi saab aru, et raha väärtus ja hulk ei lange, sest vahetus ei toimu eelmise rahamassi likvideerimiseks, ehk siis eurodeks vahetatakse kõik kroonid, mis rahval on. Enne toonast rahareformi toimus paaniline „raha põletamine“, sest kõik teadsid, et vahetada sai ainult 1500 rubla 150 eesti krooni vastu.

Kuna majandus on hakanud näitama kosumise märke, on kasulik targalt tarbijalt erinevate müügivõtetega raha välja meelitada. Sellele sekundeerib loomulikult statistika ja peagi saabuv euro. Kes ei tahaks saada osa orgiast, kui suudetakse meelitada turule ligi 100 miljardit hoiustatud raha?

Kinnisvarasektoris on tekkinud müügimehed, kes üritavad selgeks teha, et praegu on õige aeg osta, sest hinnad hakkavad kohe jälle  tõusma. Paraku unustatakse ära 120 000 töötu olemasolu, mis statistiliselt määrab iga viienda inimese.

Ei ole mõtet tekitada järjekordset buumipaanikat ning kinnisvaras tegutsejatelt  ootaks rohkem objektiivsust, mitte vaid müügimehe soravat juttu. Kinnisvaravaldkond eeldab kainet ja tasakaalukat mõtlemist, et ei korduks järjekordne kollaps.