Kuressaare gümnaasiumi sihtasutuse poolt kooli võimla renoveerimiseks sõlmitud hankeleping sisaldas hoopis teisi andmeid kui need, millega hange võideti, kirjutab Saarte Hääl.
Kuressaare gümnaasiumi võimla renoveerimiseks sõlmiti 2006. aasta jaanuaris lõppenud riigihanke pakkumismenetluse tulemusena leping Primus PR OÜ-ga, kelle pakkumine oli ligi 35 miljonit krooni ilma käibemaksuta, teise pakkuja summa oli veidi üle poole miljoni krooni suurem.
Tollal kehtinud riigihangete seadus sätestas selgelt, et hankelepingu tingimused peavad olema samad, mis pakkumise kutsedokumentides.
Näiteks oli pakkumise kutsedokumentides kirjas, et töö peab tehtud olema 2006. aasta 33. nädalaks ning sama oli sätestatud ka Primus PR pakkumises.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ometi kirjutati lepingusse, et töö hakkab toimuma kahes etapis ja Primus peab esimese etapiga valmis jõudma alles 35. nädalaks.
Saarte Häälega vestelnud ehitusspetsialistide hinnangul võib selline perioodi pikendamine olla firmale kasulik, kuna siis saab näiteks kasutada oma tööjõudu seda mitmete objektide vahel paindlikumalt jagades või ei pea kiiresti ehitades kasutama näiteks tööjõudu mitmes vahetuses, mis omakorda on jällegi kallim.
Ehkki juhtunust on möödunud enam kui kaks aastat ja on seaduse mõistes aegunud, kaalub ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) palve esitamist regionaalministri juhitavale komisjonile, et Kuressaare Gümnaasiumiga seonduvate rikkumiste uurimine päevakorda võetaks.
Seotud lood
Riigihangete ameti (RHA) järelevalve tuvastas riigihanke tingimuste rikkumise ning Kuressaare Gümnaasiumi SA peab tagastama ettevõtluse arendamise sihtasutusele (EAS) 5% rahast, mis saadi võimla renoveerimiseks, kirjutab Saarte Hääl.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.