Kinnisvara: ostetakse palju ja väikest

Teise põhjusena on väiksemate korterite populaarusus kasvanud, kuna üha olulisemaks on Saa väitel muutunud korteri kommunaalkulude suurus. Seetõttu tuntakse huvi väiksemate, kuid optimaalse planeeringuga eluruumide vastu. Kööki soovitakse eluruumist eraldi või et seda saaks mööblipaigutusega eraldada. Korteri suuruse valikul on olulisem eraldi tubade arv, mitte ainult pinna ruutmeetri suurus, loetleb Saa praegu turgu määravaid tingimusi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on kolleegidega mõnevõrra eriarvamusel. Tema sõnul on eelmise aasta esimene kvartal väga ebasobiv võrdlusbaas, kuna tol hetkel ümber maailma käinud finantskriis oli jõudnud just oma haripunkti ning kinnisvaraturg oli seetõttu viimase kuue aasta madalaimas seisus. Palju muutusi on toimunud juba vahepealse aja jooksul. Väiksemate korterite ostmise trend jääb Soomani kinnitusel tegelikult juba eelmisse aastasse. Praegu on inimeste käitumine tema väitel muutunud juba julgemaks.

Seda tõestab näiteks tehingute keskmine ruutmeetri hind Tallinnas, mis 2009. aasta septembris oli 11 744 kr, tänavu aprillis aga juba 14 000 krooni. „See näitab turuosaliste julgemat nägemust soetada kallimat kinnisvara,“ on Sooman veendunud. Reaalset hinnatõusu on ruutmeetri keskmise hinna suurenemises Soomani väitek vaid üksikud protsendid.

Sooman usub, et tänavune suvi tuleb kinnisvaraturul sama aktiivne kui kevad. Positiivseid uudiseid on turul niipalju – kasvõi see, et kinnisvara on juba nii soodne, et tasub soetada, räägib Sooman. Seega klassikalist suvist langust tänavu suvel kinnisvaraturul ei tule. Kuid ta lisab, et sellele vaatamata ei jõua turg veel isegi mitte buumiseelsete 2003. ja 2004. aastate tasemele.

Loe kogu artiklit tänasest Äripäevast. Päevapileti saad osta siit.