Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad haaravad jõuliselt kinnisvara
Swedbank kavatseb selle aasta jooksul Baltimaades ligi 5 miljardi krooni eest kinnisvara kokku osta, ka SEB on kindel, et nende portfell tänavu kasvab.
Swedbanki esimese kvartali aruandest selgus, et selle probleemse kinnisvaraga tegelev tütarfirma Ektornet prognoosib aasta lõpuks varade mahu viiekordset kasvu - plaanide kohaselt kuulub aasta lõpuks Ektornetile 6,4 mld Eesti krooni eest kinnisvara, sellest ligi viie miljardi eest Balti riikides.
„See puudutab ka Eestit. Enamus objekte on juba töös. Need on need projektid, mis läbi erinevate pankrotiprotsesside jõuavad panga kätte,“ sõnas Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke.
Ektorneti varade mahust moodustab enamuse praegu Põhjala, Eesti osa moodustab veerandi. „Me ei arva, et aasta lõpuks jäävad vara mahtude proportsioonid samaks, arvan, et aasta lõpuks on Baltikumi osa sellest kolm neljandikku,“ sõnas ta.
Raasuke lisas, et detailid selle kohta puuduvad, kui suure osa võiks Eesti sellest kolmest neljandikust aasta lõpuks moodustada, prognoos tehti raskustes laenude järgi. „Kolmest neljandikust on ootuspäraselt Läti osa kõige suurem ja võib-olla Eesti ja Leedu osad on enam-vähem sama suured, aga seda ei ole veel täpsustanud.“
Swedbanki tütarfirma Ektornet Residential Estonia OÜ juht Meelis Shokman lisas, et nad ostavad ainult kinnisvara ja osalevad vaid avalikel oksjonitel, mis toimuvad täitemenetluse või pankrotiprotsessi käigus. „Põhiliselt on tegu eluaseme arendusprojektidega,“ lisas ta.
„31. märtsi seisuga oli Ektornetil Eestis hallatavaid varasid 288,6 miljonit krooni. Kui suur on Eesti osa Ektorneti varade mahust aasta lõpuks, on väga raske prognoosida, kuna me ostame reaalselt toimuvatelt oksjonitelt ja varad paneb müüki pankrotihaldur,“ sõnas ta.
Aasta tuleb pankadele töömahukasShokman ütles, et pankrotiprotsessid on ajaliselt mahukad ega sõltu Ektronetist. "Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on Ektorneti Eestis hallatavad varad kasvanud 45,4 miljoni krooni võrra ning mõõdukat kasvu ennustame ka edaspidiseks. Käesolev aasta on meile ilmselt töömahukas ja osaleme oksjonitel aktiivselt,“ rääkis ta.
Ka SEBi kinnisvarafirma Estectuse juht Hannes Kuhlbach tõdes, et loomulikult nad jälgivad, mis toimub klientide tagatisvaradega. „Nende tagatisvarade hulgas on nii sel kui ka järgmisel aastal veel üsna palju varasid, mis lähevad sundrealiseerimisele.“
„Me kavatseme nendel sundrealiseerimistel ehk erinevatel oksjonitel kindlasti silma peal hoida ja nendel ka osaleda. Kindlasti Estectuse portfell tänavu kasvab. Ma pole küll numbriliselt valmis ütlema, kui palju see kasvab, aga võin öelda, et me oleme alles omandamiste alguses. Kindlasti selle aasta suuremad omandamised rahalises mõttes on veel ees,“ sõnas Kuhlbach.
Kuhlbach tõdes, et selle üle on raske spekuleerida, millal ostetud varasid saab müüma hakata, kuna need on nii erinevad üle Eesti – mõningad varad võivad olla likviidsed alles kahe aasta pärast ning võib-olla mõningad pole likviidsed ka veel kümne aasta pärast.
Hetkel kuum
Esimesed varad omandas Estectus novembris 2009. Viimase kahe nädala jooksul osaletud neljast enampakkumisest võideti Kuhlbachi sõnul kolm ning enamus firma portfellist on maatükid, varade neto omandamisväärtus ulatub 60 miljoni kroonini.
Pangad hakkavad kinnisvaraturule põhja ladumaASi Eften Kinnisvarafond juhatuse liige Viljar Arakas ütles, et turuosalistele pole see uudis, et pangad hakkavad kinnisvara kokku ostma. „Pigem on oodatud, et nad seda ammu teeksid. See on positiivne signaal, see näitab, et nad on huvitatud kinnisvaraturule põhja ladumisest.“
„Pangad näevad, et tänased hinnad on adekvaatsed ja siin on pikaajaline kasv võimalik. Ehk minu jaoks tähendab see seda, et Swedbank ja SEB usuvad, et kinnisvaraturg on põhja saavutanud,“ sõnas Arakas.
Tema sõnul on küsimärk see, et mingeid varasid on juba ostetud, aga siiski seda suuremat lainet, mida palju turuosalised on oodanud, et see tuleb, pole veel senini tulnud. „Aga minu arvamus on see, et ega see tulemata jää,“ lisas Arakas.
Arakase arvates on raske öelda, millised kinnisvaraprojektid võivad pankade kätte minna. „Kindlasti sellised projektid, kus likviidsus on täna väga madal. Eks buumiajal on täna tagasi vaadates igasuguseid rumalaid ja väga rumalaid otsuseid tehtud. Igasugused põlluarendused või buumi tipu „halba toodang“, mis on kuhugi läbi mõtlemata ja kiirustades üles pandud. Või need krundid, kuhu pole midagi jõutud tegema hakatagi, mis on täitsa tühjad,“ lisas ta.
Ka Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli leidis, et see tähendab seda, et teatud varade hinnalanguse põhi määratakse sellega ära. „Kui pank hakkab oma tütarettevõtte nimel kinnisvara tänase hinnataseme pealt ostma Baltikumis, siis järelikult ka pank usub, et hullemad ajad võiks kinnisvaraturul möödas olla."
TASUB TEADA
Suurpankadel oma kinnisvaraportfellid
Swedbank Tütarfirmale Ektornet Residentsial Estonia OÜ ja Ektornet Real Estate OÜle kuulub kinnisvara ligi 290 mln krooni väärtuses.
SEB
Hollandis registreeritud kui SEB-le kuuluva Warehold B.V. koosseisu kuuluval tütarfirmal Estectus OÜ kuulub 60 mln krooni eest kinnisvara.
Sampo
Ei halda kinnisvara eraldi firma kaudu. Kinnisvara ca 30 mln krooni eest.
Nordea
Tütarfirma OÜ Promano Est kontrolli all on enam kui kümme eluasemelaenu tagatiseks olnud korterit.
Seotud lood
Buumiaastatel tekkis ka Lätis hulgaliselt liigoptimistlikke kinnisvaraarendajaid, kes nüüdseks maksejõuetud ja kelle arendused üksteise järel enampakkumisele pannakse. Pakutavast huvituvad reeglina pangad, kirjutab news2biz Latvia.
Swedbanki probleemse kinnisvaraga tegelev firma Ektornet Land Estonia OÜ on omandanud kahe pankrotistunud kinnisvarafirma arendused, vahendab City24.
Ober-Hausi Kinnisvara ASi tegevjuhi Tarmo Kase sõnul ei tea täna täpselt keegi, kui palju kinnisvara asub nn hallis tsoonis ehk kui palju objekte võib lähajal läbi panktottide ja sundmüükide turule tulla.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele