Autor: Katre Pilvinski • 27. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Krimelte on saanud eksporditoetust kaks korda kokku 196 338 krooni," ütles Puusaag. "Kes siis rahast ära ütleb, kui niisma antakse. Aga iga kord, kui toetuste taotlemise teema ette võtame, siis põrkume kohe terve rea takistuste otsa," lisas ta.

"Alates, sellest, kas hetkel kehtivate reeglite järgi me üleüldse oleme abikõlbulikud, millises osas, kui tihti ja kui palju võib keegi abi saada. Juba see võtab päris palju ressurssi. Üks messiprojekt kestab päris tükk aega. Saime Ukraina messile toetust, siis selgus, et enne Kölni messile toetust ei saa kui üks projekt lõpetatud," rääkis ta.

"Ukraina messi projekt kestis 8 kuud koos kõigi aruandluste ja tõestusmaterjalidega. Osaleme aastas umbes kümnel messil, aga aastas on ainult 12 kuud. Nii, et enamasti jääb see bürokraatia taha," ütles Puusaag. 

Puusaag rääkis, et Eesti ekspordi põhiprobleem on meie väiksus ja kaugus huvitavatest turgudest. Kaubandusesindused strateegilistes punktides on see, mida tuleks toetada. Toetama ei peaks niivõrd asju, mida ettevõtted saavad ise teha vaid neid asju, mis mõjutavad meie kui riigi konkurentsivõimet.

"Kui su kinnisvara on kehvas asukohas, siis peab olema hea bussiliiklus tagatud. Kui su riik asub Euroopa pärapõrgus ja sa soovid teda müüa, (tarnijana, investeerimiskeskkonnana), siis peavad siia olema head ühendusteed, tihe ja regulaarne transport maal, veel ja õhus," selgitas ta.

"Riik ei peaks keskenduma üksikute firmade probleemidele, kelle rahasaamine sõltub projektikirjutamise oskustest, vaid ikkagi keskkonnale ja infrale. Ka transiit on sellest seisukohast väga oluline haru, sest mida rohkem kaup liigub, seda tihedamalt “buss” meie külas käib," sõnas Puusaag.

Seda ei julgenud Puusaag öelda, kes tegelikult toetust vajavad ja kes mitte. "Ma ei usu, et läbilöögivõimeline firma või äriidee jääb sellepärast teostamata, et ei saanud toetust. Selline projekt või sellised inimesed leiavad alati vajalikud ressursid. Kui ei leia, siis pole õige asi olnud. Nii võibki juhtuda, et head projektid saavad ise hakkama ja nõrgemad kurdavad, et kui saaks toetust, küll siis teeks, aga jagajad on lollid. Kus raha jagatakse, seal on ikka tüli."

"Kui EAS presenteerib ennast, siis me kuuleme, kuipalju miljardeid kui mitmele projektile on jagatud. Aga ma pole veel kuskil näinud mingeid arvestusi, kui palju need projektid on sisse toonud, millist tulu toodavad firmadele ja riigile. Milline on tasuvus? Kust me siis teame, millised projektid tegelikult toetust vajavad," märkis Puusaag.