Sellest on kasu gaasi- ja naftatorude testimisel, sarnast tehnoloogiat hakatakse tõenäoliselt kasutama ka näiteks Nord Streami puhul, vahendas ERR Uudised.
Praegune tehnoloogia võimaldab avastada pragusid, mis läbistavad ohtlikke torusid 70 protsendi ulatuses.
"Kui Eestis tekib juurde neid tehaseid, kus on torustikud - näiteks uus planeeritav tuumajaam, kus on sellised torustikud, mis vajavad põhjalikumat kontrollimist -, siis seal võiks see tehnoloogia olla kasutuses küll," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Madis Ratassepp.
Sarnast süsteemi, mille edendamisele aitavad kaasa Eesti teadlased, hakatakse kasutama ilmselt ka rajatava Nord Streami gaasitoru kontrollimisel. Siis on erinev vaid see, et TTÜ teadlased uurisid ultrahelilainete avastamise tehnoloogiat torust väljas, kuid Nord Streamis hakkab see toimuma toru sees.