Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEADUS: ehitise kohta esitatavad nõuded
Õigusbüroo Laesson ja Partnerid juhatuse liige Tuulikki Laesson kirjutab, mida tuleb teada ehitise kohta esitatavatest nõuetest.
Ehitustegevuses tuleb lähtuda kindlatest printsiipidest. Nendeks on: isiku omand (ehitis) on puutumatu ning omandikitsendused (ehitiste valdamise, käsutamise ja kasutamise kitsendused) on õiguste rikkumised, välja arvatud juhul, kui omandi kitsendus tuleneb seadusest.
Põhiõigused, vabadused ja kohustused on sätestatud põhiseaduses ja Euroopa inimõiguste konventsioonis.
Avalik võim on kohustatud looma tingimused kõikide inimeste põhiõiguste ja vabaduste sisuliseks ja efektiivseks kasutamiseks. Sellised tingimused on sätestatud seadustes. Euroopa Inimõiguste Kohus on määranud, et regulatsioon peab olema kättesaadav ja ettearvatav ning sõnastatud piisava selgusega, et võimaldada isikul, vajadusel asjakohase nõustamise abil, kujundada oma käitumine.
Ehitistele esitatavad nõuded jagunevad olemuselt kaheks: üldnõueteks ja spetsiifilisteks nõueteks, mis täpsustavad üldisi nõudeid konkreetset liiki ehitistele.
Üldnõuded käivad kõikide ehitiste kohta ja käsitlevad peamiselt ehitise ohutusega seonduvat. Üldnõudeid iseloomustab suur abstraktsus, st need ei ole väga täpsed ega sisalda konkreetseid tehnilisi tingimusi. Näiteks nõue, et ehitis oleks ehitatud hea ehitustava kohaselt, on tegelikult väga abstraktne, sest ehitustava ei sisalda mitte ühtegi konkreetset ehituslikku tingimust.
Üldnõuded on alati sätestatud õigusaktiga, erinõuded võivad olla kindlaks määratud õigusakti, tehnilise normi ehk kohustusliku standardi või tavapärase ehk vabatahtlikkuse alusel kasutatava standardiga.
Riigi vastutust käsitleb riigivastutuse seadus.
Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Selline isiku omandi kaitse õigus aga ei ole absoluutne, sest ka omanik ise ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Üldise huvi üks osa on ohutus. Seega peab ehitis olema ohutu ning selle eest vastutab ehitise omanik.
Ehitise kohta esitatavatest nõuetest pikemalt Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele