Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiasäästuks omavalitsustele üle 90 miljoni krooni
Lisaks juba välja kuulutatud kortermajade energiasäästlikuks muutmise programmile saavad avalike hoonete energiasäästuks toetusi taotleda ka omavalitsused. Kahe programmi toetusrahasid jagatakse kokku 93,5 miljoni krooni ulatuses.
Majandusministeeriumi ning Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) koostöös on välja töötatud kohalike omavalitsuste hoonete energiasäästlikuks renoveerimise ja ehitamise toetusskeemid. Toetuse saamiseks kuulutati välja avalik konkurss, kus saavad osaleda kohalikud omavalitsused.
Eesti-Sveitsi koostööprogrammi raames toetatakse avalikku teenust pakkuva hoone projekti, mis pole veel EL-i või teistest allikatest toetust saanud. Toetuse määr on kuni 85 protsenti projekteerimise ja ehitamise kuludest.
Sobivateks objektideks on lasteaiad, hooldekodud, rehabilitatsioonikodud ja –keskused, rahvamajad, kultuurimajad ja –keskused, sotsiaalmajad, kohalike avalike teenuste keskused. Kokku toetatakse selle koostööprogrammi kaudu Eesti kohalikke omavalitsusi 83,5 miljoni krooniga.
Teise programmi raames saavad kandideerida kõik KOIT-kava raames EL-i toetuse saanud objektid, kes vajavad lisainvesteeringut saavutamaks madala energiakasutusega hoone tingimused. Selles programmis toetatakse kohalikku omavalitsust selle võrra, kui palju nende KOIT objekt kallineb võrreldes esialgselt ettenähtuga, kui objekt ümber teha madala energiakasutusega hoone standarditele vastavaks. Selle programmi eelarve on 10 miljonit krooni ja maksimaalne toetus ühe projekti kohta kaks miljonit krooni.
„Oluline on, et kohalikud omavalitsused kiiresti reageeriks, kasutaks meie ehitusturu madalseisust tulenevat hinnaeelist ja annaks läbi nende programmide ka inimestele tööd,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts reedesel pressikonverentsil.
Seotud lood
Talve lähenedes tuleb ettevõtetel arvestada suurenevate elektrikuludega. Kui päikesest toodetud energiat jääb vähemaks ja kallimad elektritunnid hakkavad rahakotis tugevamalt tunda andma, võib akusalvesti näida hea lahendusena: akud saab täis laadida siis, kui elekter on odav, ning salvestatud energiat kasutada kallitel tundidel. Tegelikult ei peaks aga sugugi iga ettevõte endale akupanka soetama.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele