Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: 2010 tõotab eluasemeturg taastuda
2010 tõotab kujuneda eluasemeturu taastumise aastaks kogu Eestis, kirjutab Swedbank kuukirjas oma klientidele.
Aasta on alanud hästi: esimeses kvartalis tehti ligi 20% rohkem tehinguid kui 2009. aastal, tehingumaht on suurenenud ligi 10%. Suuremates linnades on korteritehingute arv ja rahaline maht suurenemas Eesti keskmisest kiiremas tempos.
Inimeste kindlustunne on praegu suurem kui aasta eest. See tähendab, et valmidus teha pikaajalise mõjuga otsuseid, nagu kodu soetamine, on suurenenud. Nõudluse kasvule on omakorda kaasa aidanud soodsamad finantseerimistingimused, võrreldes aastataguse ajaga.
Rohkem ostetakse uusi kortereid ja ka ridamaju, mille soetamiseks pakuvad pangad üldiselt soodsamaid tingimusi. Eelistatud on linnas või selle vahetus läheduses paiknevad objektid. Peale asukoha on tähtis ka arendaja renomee, väikearendajate objektidega ilmsiks tulnud probleemid on teinud ostjad ettevaatlikumaks.
Reageerides nõudlusele uute eluasemete järele ning kasutades ära paranenud situatsiooni ehitusturul, on parema finantspositsiooniga arendajad hakanud Tallinna ehitama uusi korterelamuid. Samuti on mõneski projektis pakkumishinda oluliselt tõstetud, kuid see on ka ostuhuvi kiiresti vähendanud. Samas on näiteks Lasnamäel uute korterite nõudlus olnud seni veel suhteliselt tagasihoidlik. Tartus ja Pärnus on uute korterite pakkumine praegu veel nõudluse rahuldamiseks piisav.
Asukohalt kehvemate varade hinnad, mis positiivsete tulevikuootuste ja lahedate laenutingimuste tõttu keskmisest kiiremini kasvasid, on teinud läbi ka keskmisest suurema languse. Kõrgemalt hinnatud asukohas paiknevate korterite ja ridaelamute-eramute hinnad on saavutanud stabiilsuse kiiremini.
Paranenud kättesaadavus on julgustanud turul ringi vaatama ka seni üüripinnal elanud inimesi. Eestis seadustega suhteliselt halvasti reguleeritud ja ebakindlale üürisuhtele võiks pikemas perspektiivis eelistada eluaseme omamist. See on ka majanduslikust aspektist vaadatuna kasulikum, sest üürihindade kõikumine kipub olema suure amplituudiga.
Statistilisele mediaanhinnale viidates võib öelda, et korterituru põhi jäi 2009. aasta kolmandasse kvartalisse. Sellest ajast alates on mediaanhind liikunud mõõduka kasvu suunal, oluliseks mõjutajaks on olnud tehingud Tallinna korteritega. Uute ja heas seisukorras korteritega tehtud tehingute osakaalu suurenemine ning ka kasvanud nõudlus on kogu Eesti mediaanhinna positiivset trendi tublisti toetanud.
Turu meelsus on muutunud. Kui 2009. aasta kevadel oli põhiküsimus "Kui kaugel on põhi?", siis selle kevade küsimus võiks olla "Kas hinnatõus jätkub?". Seda saame öelda aasta pärast.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele