Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEADUS: EL teenuste seadus tagab tegutsemisvabaduse
Õigusbüroo Laesson ja Partnerid juhatuse liige Tuulikki Laesson kirjutab, et 28. detsembril 2009 jõustus Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus, mis tagab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isikute asutamisvabaduse ja teenuse osutamise vabaduse Eestis.
Kõik Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pakkujad peavad olema nimetatud seaduse nõuete kohased ja nende kvalifitseerimisel tuleb alates 28. detsembrist 2009 lähtuda teenuste seadusest. Erandlikult ei kohaldata teenuste seadust tegevusaladele ja valdkondadele, millele ei kohaldata teenuste direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ) ja seega ka seadust.
Kui Eestis teenuse osutamist alustada soovival Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi teenuse osutajal on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks lepinguriigis antud tegutsemisõigus, mis on valdavalt Eestis nõutava tegutsemisõiguse kontrollieseme kohane, ei kehtestata tegutsemisõiguse andmisel nõudeid ega kontrollita nende täitmist, mis on eesmärgilt samaväärsed või põhiolemuselt võrreldavad nende nõuete ja kontrollidega, mida teenuse osutajale teises lepinguriigis juba kohaldatakse.
Lepinguriigis asjaomase tegutsemisõiguse saanud pakkuja võib tegutseda Eestis siinse tegutsemisõiguseta (tegevusluba, registreering vms).
Tegutsemisõigus võib olla antud ka vaikimisi. Kui teises lepinguriigis asjaomaseid nõudeid ei ole ning isik võib teenust pakkuda täiendavate lubadeta, võib ta teenust pakkuda registreeringu või tegevusloata ka Eestis.
Erandlikult on sätestatud, et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis tegutsev ettevõtja peab enne Eestis asjaomase tegevuse alustamist (s.o enne lepingu täitmist) teavitama tehnilise järelevalve ametit ja tegutsedes järgima Eestis kehtivaid nõudeid.
Jõustunud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadusest pikemalt Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele