Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühistud säästavad soojuspüüdjaga küttelt 30%
Eestis võtsid kaks esimest kortermaja kasutusele süsteemi, mis võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone keskküttesüsteemis ja sooja vee tootmisel.
Soojuspüüdja paigaldamine võimaldaks Eesti ligemale 10 000 korteriühistul säästa vähemalt 30% küttearvetest. „Renoveerimata korrusmajade soojusbilansist moodustavad soojuskaod ventilatsiooni kaudu ligemale 20-30% ja renoveeritutel kuni 50%, mis praeguseid küttehindu arvestades on märkimisväärne summa," märkis soojuspüüdja välja töötanud Elysium OÜ juhatuse liige Liivo Kruusel.
„Eelmisel aastal kasuliku mudelina registreeritud soojuspüüdmise meetodil töötav süsteem „Heatcatcher“ on praeguseks paigaldatud kahele korrusmajale, esimene neist on 75 korteriga elamu Järvakandis ja teine 60 korteriga elamu Paides,“ lisas ta.
Kruuseli sõnul otsustasid Elysium, TTÜ Ehitusteaduskonna Kütte ja ventilatsiooni õppetool, Keskkonnatehnika Instituut ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus tänavu märtsis alustada koostööd „Heatcatcher´i“ süsteemi uuringuteks ja edasiarendamiseks.
Elysiumi poolt juurutatud süsteem aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme nagu korruselisus, tuul, temperatuuride vahe, üle- ja alaventileeritus, soojakadu. Ventilatsioonikorstnate otsa paigaldatavad nn heatcatcher´id koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale. Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga 1/4...1/6.
Ühendades soojuspumba keskküttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks, saab ventilatsioonisoojuse ära kasutada hoone küttevajaduste rahuldamisel. Kui süsteemi toodetud võimsusest jääb vajalikul soojushulga tootmisel väheseks, siis saab süsteem puuduva soojushulga kaugküttest.
Paigaldatud süsteem ja arvutused näitavad, et selliselt saab toota ligemale 30-50% maja küttevajadustest, millele lisandub kokkuhoid reguleerimistest, automaatikast ja välditud üleventileerimisest kütteperioodil ligi 10% ulatuses. Süsteemi tasuvusaeg on umbes 10 aastat - viimane väheneb pidevalt, arvestades järk-järgult kallinevaid kaugküttehindasid.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele