30. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühistud säästavad soojuspüüdjaga küttelt 30%

Eestis võtsid kaks esimest kortermaja kasutusele süsteemi, mis võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone keskküttesüsteemis ja sooja vee tootmisel.

Soojuspüüdja paigaldamine võimaldaks Eesti ligemale 10 000 korteriühistul säästa vähemalt 30% küttearvetest. „Renoveerimata korrusmajade soojusbilansist moodustavad soojuskaod ventilatsiooni kaudu ligemale 20-30% ja renoveeritutel kuni 50%, mis praeguseid küttehindu arvestades on märkimisväärne summa," märkis soojuspüüdja välja töötanud Elysium OÜ juhatuse liige Liivo Kruusel.

„Eelmisel aastal kasuliku mudelina registreeritud soojuspüüdmise meetodil töötav süsteem „Heatcatcher“ on praeguseks paigaldatud kahele korrusmajale, esimene neist on 75 korteriga elamu Järvakandis ja teine 60 korteriga elamu Paides,“ lisas ta.

Kruuseli sõnul otsustasid Elysium, TTÜ Ehitusteaduskonna Kütte ja ventilatsiooni õppetool, Keskkonnatehnika Instituut ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus tänavu märtsis alustada koostööd  „Heatcatcher´i“ süsteemi uuringuteks ja edasiarendamiseks.

Elysiumi poolt juurutatud  süsteem aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme nagu korruselisus, tuul, temperatuuride vahe, üle- ja alaventileeritus, soojakadu. Ventilatsioonikorstnate otsa paigaldatavad nn heatcatcher´id koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale. Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga 1/4...1/6.

Ühendades soojuspumba keskküttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks, saab ventilatsioonisoojuse ära kasutada hoone küttevajaduste rahuldamisel. Kui süsteemi toodetud võimsusest jääb vajalikul soojushulga tootmisel väheseks, siis saab süsteem puuduva soojushulga kaugküttest.

Paigaldatud süsteem ja arvutused näitavad, et selliselt saab toota ligemale 30-50% maja küttevajadustest, millele lisandub kokkuhoid reguleerimistest, automaatikast ja välditud üleventileerimisest kütteperioodil ligi 10% ulatuses. Süsteemi tasuvusaeg on umbes 10 aastat - viimane väheneb pidevalt, arvestades järk-järgult kallinevaid kaugküttehindasid.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688