Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehingute kogusumma Harjumaal kasvas üle 200%
Uus Maa Kinnisvarabüroo hindaja Triin Kent kirjutab, et erinevate majandustegelaste hinnangul oleme praegu majanduse madalseisust väljumas ning märgid viitavad ka kinnisvaraturu olukorra paranemisele.
Lugedes Eesti Panga majanduskommentaare, järeldub, et 2009. aasta jaanuar jäi maailmamajanduse suurde languse perioodi. Alates 2009. aasta II kvartalist hakkas langusetempo aeglustuma.
Tähelepanekuna võib välja tuua, et 2008. aasta lõpu majanduskommentaaris prognoositi tõusulaine algust 2009. aasta lõppu või 2010. aasta algusesse.
Vaatleme 2010. aasta jaanuari Harjumaa nn maapiirkondade hoonestatud kinnistute (100% elamumaa) notariaalselt kinnitatud tehingute arvu ning tehingute kogusummasid ja kõrvutame neid 2009. aasta jaanuari andmetega. Vaatluse alt on välja jäetud Tallinna ja Viimsi valla tehingud. Tegemist on statistilise informatsiooniga ning selle andmete põhjal tehtud järeldustega. Hoonestatud kinnistute tehingute puhul on samaväärsed nt vundamentidega hoonestatud kinnistud kui ka ehitusjärgus/valmis elamud. Samuti kuuluvad sellesse gruppi suvilad.
Tuginedes Harjumaa hoonestatud kinnistute tehingute arvule ja tehingute kogusummale, võib julgelt öelda, et olukord on muutunud ja muutus on toimunud positiivses suunas. 2009. aasta jaanuaris toimus Harjumaal hoonestatud kinnistutega (sihtotstarve elamumaa, 100%) 37 notariaalselt kinnitatud tehingut kogusummas ca 38,5 milj krooni. 2010. aasta jaanuaris tehti 65 tehingut kogusummas 82,4 mln krooni. Seega on tehingute arv vaadeldavates kuudes tõusnud ligi 175% ning tehingute kogusumma tõusnud ligi 214%.
Tehingute vaatlemisel valdade lõikes on märgatav asjaolu, et suuremad muudatused on toimunud Tallinna lähivaldades (Rae, Harku, Jõelähtme), kus nii tehingute arv kui ka tehingute kogusummad on tõusnud. Nimetatud valdades võib tehingute arvu kasvu põhjuseks olla asukoht ning majanduse õitseajaga võrreldes oluliselt odavamad hinnad. Lisaks on ka Tallinna naabruses asuv elukondlik kinnisvara pealinnaga võrreldes madalama hinnatasemega ja seetõttu alati nõutud.
Teiseks mõjuteguriks võib olla ka fakt, et Tallinna lähivaldadesse on rajatud mitmeid uuselamupiirkondi ning majanduslanguse tõttu raskustesse sattunud arendajad või eraisikud on realiseerinud nii ehitusjärgus hoonetega kinnistuid kui ka valmis elamuid läbi sundmüükide ja enampakkumiste.
Hoonestamata kinnistuid müüdi eelmise aasta jaanuaris Harjumaa maapiirkondades 22 tükki kogusummaga ligi 4,4 mln krooni ning käesoleva aasta jaanuaris 18 tükki kogusummas 5,55 mln krooni. Tehingute arv on aastataguse ajaga võrreldes küll vähenenud, kuid kogusumma siiski suurenenud.
Kinnisvarasektori tegevus on osa majandustegevusest ning selle positiivse käekäigu korral põhjapanevaid väiteid majanduse arengu kohta esitada on veidi ennatlik. Kui aga anda hinnang olukorrale kinnisvaraturul, siis võib julgelt öelda, et see on elavnenud ja seda ka Tallinnast kaugemal. Sealjuures väärib märkimist, et Harjumaa maapiirkondade kinnisvaraturg on suunatud pigem kohalikule tarbijale kui välismaalastele ja välisinvestoritele.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele