Valminud eluruumide keskmine pind on viimasel kahel aastal kasvanud eelkõige ühepereelamute osatähtsuse kasvu tõttu, kirjutab statistikaameti blogis juhtivstatistik Merike Sinisaar .
Eestis valmis eelmisel aastal 2,3 eluruumi 1000 elaniku kohta, Lätis 1,8 ja Leedus 2,8. Valminud eluruumide suurus olid Leedus keskmiselt 114 ruutmeetrit, Lätis 113 ja Eestis 101.
Elamistingimuste paranemist näitab ka üha kasvav keskmine eluruumi pind elaniku kohta. Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 30 ruutmeetrit eluruumi pinda, Lätis ja Leedus vastavalt 27 ja 25 ruutmeetrit. Keskmisel soomlasel on seevastu kasutada 39 ruutmeetrit eluruumi pinda. Soome ületas 30 ruutmeetri piiri juba 1988. aastal.
Nõudlus uute eluruumide järele on vähenenud kõigis Balti riikides. Eestis ja Lätis hakkas ehitusloa saanud eluruumide arv järsult vähenema 2007, Leedus 2008. aastal. Samas on suurenenud ehitusloa saanud eluruumide keskmine pind. See näitab, et kaalukauss on kaldunud eramute ehitamise kasuks ja keskmist eluruumi pinda allapoole viiv korterelamute osatähtsus on märgatavalt vähenenud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”