Ehituse riigihangetes kerkib esile andmekaitse. “Valvekaamerate nõuet tuleb hoolikalt hinnata”
Ehitusvaldkonna riigihangete uue trendina kerkib esile andmekaitse, näiteks töötajate jälgimise nõude seadmist valvekaamerate abil tuleks hoolikalt hinnata, kirjutab advokaadibüroo RASK riigihangete valdkonna juht Keidi Kõiv.
Keidi Kõiv, advokaadibüroo RASK riigihangete valdkonna juht
Eelmisel aastal korraldati Eestis üle 9000 riigihanke eeldatava kogumaksumusega üle 8 miljardi euro. Sellise mahu juures ei ole vaidlused midagi erakordset, kuid uue trendina kerkib üha enam nende keskmesse andmekaitse ning seda sageli just ehitusvaldkonna hangetes
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis tõstab riigihangetel lihthanke piirmäärad kõrgemaks, tänu millele saab näiteks 100 000 euro suuruseid remondi- ja ehitustöid tellida veelgi lihtsamas menetluses, mis lubab töödega varem alustada.
Ehitus- ja remonditööde käigus selgub tihti, et eesmärgi saavutamiseks tuleb teha algselt planeeritust rohkem. „Tavapärane vaidluse koht on see, kui sõlmitakse suulisi kokkuleppeid stiilis „tee ära, rahast räägime hiljem“, kirjeldas advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Henri Torop.
Riik on avalikes huvides reserveerinud hulgaliselt maatükke erinevate maanteede, liinitrasside ja teiste taristuobjektide ning nende kasutamiseks vajalike rajatiste jaoks. Kas selline olukord on maaomanike vaatest õiguspärane üksnes lühiajaliselt või ka pikemalt, selgitavad advokaadibüroo RASK keskkonnaõiguse, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ja Villy Lopman.
Maakasutus- ja ehitusvaldkonnas peab kiirendama üleminekut digilahendustele, et kaotada andmete liigne kogumine ja avalikustamine, kirjutab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Sandra Mikli.