Esiisade esmapilgul halvas korras palkidest elamu taastamisega tasub vaeva näha: kodune tunne ja hingus, mis majja jäänud, tasub taastajate vaeva hiljem kuhjaga ära.
Ka pealtnäha halvas seisukorras palgid oskab kogenud meister korda teha.
"Ühe inimpõlvega majja seda hõngu ei ela, mis aastasadadega tekkinud," julgustab vanade palkmajade korrastamisega tegeleva Palkehituse ASi tootmisjuht Ants Ploompuu esiisade palkhoonet korrastama.
Kõige rohkem on vanad palgid tavaliselt veest kahjustunud läbiviikude juures: akende all, korstende ümbruses, samuti akende ja uste tendripostide juures. Tavaliselt on kahjustused suuremad lõunapoolsetel seintel, see on tingitud päikese ja vee koosmõjust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe lähemalt tänasest Oma Maja ajakirjast.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.