Statistika järgi viimastel kuudel tõusutrendi näidanud kinnisvara ruutmeetrihind on petlik. Hinda on kergitanud inimeste kasvanud kindlustunne, mis on andnud julguse osta suuremat ja kallimat kinnisvara.
Võrreldes eelmise aasta juulisse jäänud kinnisvaraturu põhjaga on Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind kerkinud 11 400 kroonilt 13 800 kroonile, mis tähendab ligi 21protsendilist tõusu, kirjutas OÜ 1Partner Kinnisvarabüroo tegevdirektor Martin Vahter.
Tema kolleeg, ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kummutab siiski Vahteri väite, kinnitades, et tegelikku varade kallinemist ei ole toimunud. Muutunud on vaid tehingute struktuur. "Kuna viimastel kuudel on mõnevõrra optimism tuleviku suhtes kasvanud ning usutakse, et hinnapõhi on saavutatud, julgetakse soetada taas ka kallimaid varasid," märkis ta.
Kallima ostu mõju
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kallimate objektide lisandumine statistikasse tõstab aga automaatselt keskmist tehingute hinnataset. Sooman selgitab statistika anomaaliat näitega: detsembris müüdi Lasnamäe linnaosas kolm korterit - kõik kolm olid keskmises seisukorras paneelmajade korterid, esimese hind oli 10 500 kr/m", teisel 11 000 kr/m" ja kolmandal 11 500 kr/m". Seega oli detsembris Lasnamäe tehingute keskmine hind 11 000 krooni ruutmeetri eest.
Loe lähemalt tänasest kinnisvara rubriigist.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.