Merko Ehitus juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul tuleb vaatamata mitmete optimistide väidetele ehitusturul raske aasta.
„Räägitakse küll majanduse elavdamisest, kuid ehitajad sellist optimismi ei jaga,“ ütles Roben. Merko koduturg on Balti riigid ja ülepiirilise tugeva ettevõttena näeme naaberriikides riskide kõrval ka suuri võimalusi. „See on meie selge konkurentsieelis tänastes oludes“, lisas ta.
Eesti ehitusturu konjunktuur ei ole Robeni sõnul viimastel kuudel muutunud. „Peamiselt Euroopa Liidu vahenditest finantseeritavad suured infrastruktuuriprojektide hanked on olulisimad turgu arendavad tellimused ja nende võitmise nimel käib suuremate tegijate vahel korralik lahing. Reaalse konkurentsi tulek teede-ehituse turule on toonud hinnad alla, samas on otsitud vaidlused nii mõnelgi korral ehitustööde algust viivitanud, ütles Roben..
Erasektoris saavad Robeni kinnitusel tööd head likviidsust omavad ehitusettevõtted, kes suudavad pakkuda klientidele kaasfinantseerimist ja paindlikke maksegraafikuid. „Merko peab mitmeid läbirääkimisi analoogsete projektide käivitamiseks nii elamuehituse kui ärikinnisvara arendamise osas. Meie enda korterelamute projektid on graafikus ja klientide huvi Merko omaarenduste vastu tänast majanduskeskkonda arvestades igati korralik. Eraldi tähelepanu vajav valdkond on PPP projektid ja selle kaudu võimalus täiendavaid töökohti luua. Raha ei ole maailmast kadunud - eraisikud, konservatiivsemalt laienenud ettevõtted ja paljud välisinvestorid otsivad projekte, kus saaks koos avaliku sektoriga lisaväärtust luua. Täna on ehitushinnad nii madalad, et mitmed suured asjad saaks väga mõistliku hinnaga ära teha ja tundub, et riigil on selleks valmisolek täiesti olemas. Lisaks toob see tööjõuturule tagasi suure hulga inimesi, kelle tuleviku osas täna teadmatus valitseb,“ sõnas Roben.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis