Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maanteeamet sõlmis ligi 400 mln tee-ehituslepingu
Maanteeamet sõlmis Merko Ehituse, Tallinna Teede ning Läti ehitusfirmaga SIA Merks Loo-Maardu teelõigu ehituslepingu, mille kohaselt valmib uus 6,8 kilomeetri pikkune maanteelõik järgmise aasta lõpuks.
Ehitustööd lähevad maksma 381,3 mln krooni ja 80% sellest tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
„Oleme jõudnud ligi pool aastat aega võtnud riigihankega lõpuks lepinguni ning ehitustööd saavad alata. Saame nüüd teiste tähtsate asjadega edasi minna,“ kommenteeris lepingu allkirjastamist Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko.
Märtsis algavate tööde käigus ehitatakse Tallinna-Narva maantee 6,8 km pikkune teelõik (km 10,6-17,4) Loost Maarduni 6-rajaliseks (3,7km ulatuses) ja ülejäänud 3,1km ulatuses 4-rajaliseks I klassi nõuetele vastavaks maanteeks. Renoveeritavale maanteelõigule ehitatakse ka kaks eritasandilist ristmikku (Loo ja Maardu) ning osaliselt ehitatakse ümber Jõelähtme eritasandiline ristmik. Samuti ehitatakse uuele teelõigule 5,8km jagu kogujateid, 8 km kergliiklusteid, kaks tunnelit ja sild jalakäijatele ning jalgratturitele ja 564m pikkune müratõkkesein. Lisaks sellele ehitatakse üle Pirita jõe kulgev vana raudteesild ümber kergliiklussillaks.
Ehitusjärelevalvet teostab Ramboll Eesti AS koos Teede Tehnokeskuse ASiga.
Seotud lood
Nordecon Infra AS juhatuse esimees Erkki Suurorg teatas, et on otsustanud mitte edasi kaevata, et keerukatel aegadel saaks riik liikuda edasi olulise lepinguga, mis annab sõltumata peatöövõtjast tööd paljudele inimestele.
Nordecon Infra AS juhatuse esimees Erkki Suurorg ütles, et nad otsustavad reedeks, kas kaevata Riigihangete Ameti vaidluskomisjoni otsus edasi või mitte.
Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Roben ütles, et täna on ehitushinnad sellisel tasemel, kus riigil on kasulik ehitada.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
3
5
Viimased uudised
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele