Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnavalitsus ei nõustunud eramute vahele korterelamu rajamisega
Tallinna linnavalitsus otsustas Mooni tn 71 // Tedre tn 73 kinnistu detailplaneeringu vastu võtmata jätta.
„Mooni, Tedre, Vuti ja Räägu tänavate vaheline ala on väikeelamute ala, mida ei ole soovitav korterelamutega tihendada,“ põhjendas abilinnapea Taavi Aas. „Linnavalitsus pidas Kristiine Linnaosa Valitsuse ja linnaosa halduskogu seisukohta põhjendatuks ja jättis seetõttu selle detailplaneeringu vastu võtmata.“
Planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks on Tallinna üldplaneeringu kohaselt väikeelamute ala, kus võib paikneda ka elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid.
Mooni tn 71 / Tedre tn 73 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 17. oktoobri 2007 korraldusega. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli määrata ehitusõigus kolmekorruselise 12 korteriga elamu rajamiseks.
Kristiine linnaosa halduskogu Mooni tn 71 // Tedre tn 73 kinnistule korterelamu planeerimisega ei nõustunud, kuna Mooni, Tedre, Vuti ja Räägu tänavate vaheline ala on väikeelamute ala, mida ei ole soovitav korterelamutega tihendada. Korterelamu asemel soovitati planeerida kinnistule ridaelamu. Halduskogu otsusele tuginedes jättis detailplaneeringu kooskõlastamata ka linnaosavalitsus.
Planeeringulahendusega välja pakutud kuni kolmekorruseline korterelamu ei loo nn sujuvat üleminekut korterelamu piirkonnalt väikeelamu piirkonnale, vaid mõjub keset üksikelamuid kontrastselt suure mahuna ja ümbritsevat kvartali kompaktset hoonestust mittearvestavalt.
Kui soovitakse planeerida nn sujuvat üleminekut korterelamupiirkonnalt väikeelamupiirkonnale, siis üheks võimaluseks oleks ridaelamute kavandamine. Ridaelamu säilitab teatava privaatsuse, aga samas annab ka elanike kontsentreerituse - see oleks kompromiss ja ka üks linnaehituslikult sobivatest võimalustest eriilmelisi elamualasid ühendada.
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele