Maailmas ainulaadseks teeb tartlaste töö asjaolu, et Viini planeeritavate passiivmajade puhul tuli arvesse võtta ka naaberhoonete mõju päikesevalguse ligipääsevusele. Töö eestvedaja Jaanus Hallik märgib, et ka Eestis on üha enam hakatud tegema energiatõhususe arvutusi juba kohe maja projekteerimise alguses, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Austria büroo pos architekten andis tartlastele ette hulga arhitektuurseid lahendusi, mis võiks ühele Viinis asuvale krundile tulla, Viini detailseid ilmastikuandmeid kasutades arvutati 2006. aastal Tartu Ülikooli juurde loodud energiatõhusa ehituse tuumiklaboris välja väga täpsed päikesekiirguse hulgad tulevaste hoonete fassaadidele, mille järgi saab hiljem valida, mis nurga all ja kuhu tuleks paigutada päikesepaneelid või millisesse ilmakaarde üldse maja ehitada. Lihtne oleks öelda, et suunaga lõunasse, kuid teiste majade keskel on asi keerulisem.
Viinis toimub peagi passiivmaja konverents ja Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialisti Jaanus Halliku sõnul tegutsevad austerlased selle nimel, et linnas oleks mitmeid elukvartaleid, mis vastaks passiivmaja standarditele. Energiasäästliku tulevikumaja näiteks on Viinis asuv energiakompetentsi keskuse ENERGYbase hoone, kus ühe ruutmeetri kohta kulub aastas nii kütteks, jahutuseks kui valgustuseks kokku 25 kwh energiat, mis on sama suure niinimetatud tavahoonega võrreldes kuus-seitse korda vähem. Maailmas ongi tõusev trend, et kerkivate energiahindade tõttu taandub arhitektuurne lahenduse pisut energiasäästu ees.
"Mõnes mõttes arhitektid näevad seda piiranguna oma loomevabadusele, samas teistpidi just väljakutsena, et kuidas luua selliseid vorme, mis mitte ainult visuaalselt ja vormiliselt töötavad, vaid on nii-öelda funktsionaalsed," rääkis Jaanus Hallik.
Ka Eestis tehakse Halliku sõnul energiatõhusamate hoonete kavandamisel esimesi, kuid juba hoogsaid samme, sest alates 2008. aastast kehtivad siingi energiatõhususe miinimumnõuded, mis ei lase enam lihtsalt pappmaju püsti panna.