Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teedeehitaja tahab Paldiski Sadamalt võlga kätte saada
Sügisel pankrotistunud Eesti Teede Grupp OÜ omanikud süüdistavad ettevõtte põhjaminekus Paldiski Sadamate ASi, kes on kahe objekti eest jätnud maksmata kokku ligi 17 miljonit krooni.
Sadamameeste arvates on see summa aga üles blufitud ning ühte tööd pole nad tellinudki.
Eesti ühtedele rikkamatele ärimeestele Aleksei Tšuletsile ja Aleksandr Nakonetšnõile kuuluva Paldiski Põhjasadama üks äriidee on sõiduautode transiit Venemaale. Selleks rajati Paldiskisse suured autode ladustamise platsid ning aasta tagasi hakati ehitama Koidula piiriraudteejaama lähistele sõidu- ja veoautode transpordikeskust ning logistikajaama. Viimase ehitamiseks võitis ettevõte Värska valla korraldatud hoonestusõiguse konkursi.
2008. aasta eelviimasel päeval saatis tollane sadama juht Robert Antropov Eesti Teede Grupp OÜ juhatuse liikmele Madis Metsale kirja: "Käesolevaga teatame, et Teie esitatud projekteerimis- ja ehitustööde pakkumine Koidula transpordikeskuse esimese ehitusjärgu rajamiseks on osutunud edukaks. Teie esitatud töövõtulepingut võime lugeda meievaheliseks raamlepinguks."
Ehitaja, pimestatuna terendavast suuremahulisest põhilepingust, tormas kohe pinnasetöid tegema. Masinad müttasid kolm kuud, kohalik lehtki kirjutas, et suve alguseks on parklad ja teedelt mahasõidud valmis.
Kuid siis saabus objektile vaikus - kolm aastat peatöövõtuga tegelenud teedeehitaja võlad alltöövõtjate ning karjääride eest kasvasid lumepallina ning tööd tuli seisma panna. Võlad kuhjusid, sest tellija ehitajale raha ei maksnud.
"Töid tegime üle 10 miljoni krooni eest, kuid ühtegi senti me selle eest Paldiski Sadamatelt siiani saanud ei ole," rääkis Metsa.
Kuid Koidula objekt pole ainuke pooltevaheline vaidlusobjekt, ka Paldiskisse 2008. aastal rajatud autoplatsi eest on Metsa kinnitusel neil siiani saamata ligi 7 miljonit.
"Antropov muudkui ajas takka, et ehitamisega on kiire-kiire, kuid hiljem rahaküsimise peale kõlas vaid kohe-kohe ja homme-homme. Me ei usu enam ühtegi sõna, mida nad räägivad," sõnas Metsa. Ka meenutas ta, kuidas Paldiski linnapea Jaan Mölder pidas korra ehituse juures kinni ja ütles meestele, et nagunii te töö eest raha ei saa. Nii läkski.
"Millegipärast hakkasid nad ise ehitama, meie seda neilt tellinud ei ole," lausus Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisep küsimusele Koidula projekti võlgade kohta.
Mürisepa positsioon oli, et töid on tehtud 3 miljoni eest ning nii palju ollakse nõus ka maksma. Asja näitlikustamiseks lisas ta: "See on sama asi, kui sa lähed ostma autot, mis maksab 100 000 krooni ja siis pannakse sinu teadmata lisavarustust juurde ja küsitakse hoopis miljon krooni. Aitäh, me ei taha sellist autot!"
Tema arvates pole Eesti Teede Grupi omanikud kõige ausamalt äri ajanud, sest neil on sarnaseid võlavaidlusi ka teiste firmadega. Paldiski autoplatsi rajamise eest tasumiseks on Mürisepa kinnitusel koostatud maksegraafik ja nad maksavad korrektselt pankrotihaldurile.
Hetkel kuum
Suvel riigikogusse pääsenud Robert Antropovi eestvedamisel muudeti riigipiiri seadust, mis edendab ka tema eelmise tööandja äriedu.
Läinud suvel riigikogusse pääsenud Antropovi eestvõttel muudeti hiljuti riigipiiri seadust. See puudutab otseselt ka Paldiski Sadamate projekti Koidulas. 2010. aasta algusest kehtima hakanud muudatuse järgi tohib nüüdsest piiri ületamise reguleerimise eest tasu võtta. "See oli Antropovi teene, tema initsiatiivil algatati seaduse muutmise eelnõu," teadis Värska vallavanem Raul Kudre.
Ka Mürisep oli endise Põhjasadama juhi tegevusega rahul - enam pole ettevõtte äriplaani kordaminekul Koidulas seadusandlikku tõket.
Vaidlus teedeehitajaga meenutab aga Antropovi kemplemist reklaamifirmaga Droom 2007. aasta riigikogu valimistel tehtud kulutuste tasumisel.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele