Inseneribüroo Printsiip konstruktori Tõnu Peipman kutsus hoonete omanikke üles tähelepanelikkusele ning vajadusel ka lume eemaldamisele katustelt, seda eriti lumesadude jätkumise korral.
„Põhja-Eestis on lubatava lumekihi paksus katustel kaldega kuni 30 kraadi pikemalt seisnud tiheda lume puhul 40 cm. Alles sadanud ning mõned päevad tihenenud lume puhul võib katust katta kuni 60 cm paksune lumekiht. 30 kraadist järsemate katuste puhul väheneb lubatav lumekihi paksus,“ selgitab Peipman.
Peipman soovitab võimalusel vähendada katuse neeludesse ja kõrgema hooneblokiga külgnevatele osadele kuhjunud lumekotte (tavalisest paksem lumekiht) ning eemaldama räästast allarippuva lume.
Ehituskonstruktor möönab, et ülaltoodu kehtib alates 1990. aastast ehitatud katustele juhul, kui katusearvutused on teostanud konstruktor. Arhitektuurse eelprojekti (tehnilise projekti) järgi (ilma konstruktsiooniosa projektita) ehitatud hoonete puhul, tuleks määrata eraldi katuse kandevõime, mille põhjal saab arvutada lubatava lumekihi paksuse. Eestis antakse ehitusluba arhitektuurse eelprojekti põhjal ning suur osa eramutest on ehitatud ilma konstruktorit kaasamata.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehituskontrolli osakonna juhataja Elvis Tõnissoni sõnul vastutab hoone ja sellest tulenevate võimalike ohtude eest ehitise omanik, kes peab käituma mõistlikult ja heaperemehelikult, arvestades vallanduda võivaid ohtusid, et tema ehitis ei kujutaks ohtu inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale.
Seotud lood
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.