Priit Sauk lahkus YIT Eesti juhatuse esimehe kohalt põhjendades seda firma juhtimissüsteemi muudatustega.
Sauk viitas, et seoses ehitusturu madalseisuga on muudetud firma juhtimisstruktuuri, mistõttu ühte tugevat üldjuhti pole tarvis.
Sauk rõhutas, et lahkumine oli väga korrektne ning mingeid konflikte polnud. „Õige aeg oli minna oma teed,“ kommenteeris ta nelja aastast töötamist ettevõttes. Esmalt oli tal firmaga kolmeaastane leping, mida siis pikendati aasta võrra.
Sauk ütles, et pole veel otsustanud, kuhu edasi suunduda. Ta märkis, et on kogu elu tegelenud ehitssektoris ning see on talle südamelähedane. Samas möönis ta, et ehitus on Eestis praegu väga nukras seisus. „Olen mõelnud ka teiste valdkondade peale,“ tunnistas ta, kuid kinnitas, et midagi täpsemat on veel vara öelda. Saugi sõnul on tutvusringkonnast temaga ühendust võetud ning pakutud nii juhi kohta kui osanikuks hakkamist. Siiski pole mees neid pakkumisi vastu võtnud, põhjendades, et tegu on suurusjärk väiksema ettevõttega kui YIT. „Vaatan laialt ringi,“ kinnitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele, kas ta on kaalunud ka omal käel ettevõtluse alustamist, märkis ta, et see pole välistatud, ent eelistab siiski olla palgaline juht.
Ehitusturu osas oli tema prognoos väga pessimistlik ning ehkki ta ei soostunud nimesid nimetama ostuas ta, et mõnele Eesti kapitaliga suuremale ehitusettevõttele võib tänavune aasta halvasti lõppeda. „Skandinaavia omanikega firmadel on veidi kergem,“ märkis ta.
Sauk viitas, et kinnisvara arendamisega alustamiseks on praegu halb aeg ning nii Merko kui ka YITi poolt alustatavad paar kortermaja pole tõsine kinnisvaraarendus. „Nende väiksete projektidega ei teeni midagi, suurtel firmadel on see vajalik lihtsalt näpuharjutuseks,“ muigas ta.
Riigihangete kohta märkis ta, et pole selge, kes on õnnelikum - kas see, kes hanke võitis või see, kes hankest ilma jäi.
Seotud lood
Selle aasta alguses ASi YIT Ehitus juhi kohalt lahkunud Priit Sauk asus tööle teede-ehitusega tegeleva ASi Teede REV-2 juhina.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.