31. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sel aastal saavutati põhi. Aasta oli üllatavalt raske, aga kui jõuluaegseid meeleolusid vaadata, on optimism suurem kui pool aastat tagasi,“ rääkis Peterson.

Järgmine aasta saab tema sõnul samuti väga raske olema ning pole välistatud, et 2010. aasta lõpeb kokkuvõttes miinusega. „Oleme langenud 2005. aasta tasemele ja prognoosime kuni 30protsendilist mahtude langust selleks aastaks ning kuni 10% järgmiseks,“ märkis ta.

„Pankrotti minekuid ei ole sel aastal väga palju olnud, aga raskemad hetked saabuvad ehitajatele kahe aasta pärast. Siis on ehitustegevus elavnemas, hinnad on taas hakanud tõusma ja peatöövõtjatele võib saada ohtlikuks olukord, kus lepingud on sõlmitud hinnapõhjast, aga ehitama hakatakse hinnakasvu ajal. See võib kaasa tuua kuni 20% altminekuid ning pankrottide laine võib tulla hoopis siis,“ prognoosis Peterson.

Liit arvestas aasta algul isegi suurema mahtude langusega, ent ometi ei saab öelda, et seis osutus oodatust paremaks, kuna statistilised numbrid ei väljenda täpset olukord. „Paljud Eesti ehitajaid said näiteks tööd Soomes. Kui vaadata Eesti ehitussektori ekspordi osakaalu, mis buumi ajal oli 3-4 %, siis tänaseks on see tõusnud 9 protsendini,“ rääkis liidu tegevdirektor.

Kui ehitusmahud on langenud 2005. aasta tasemele, siis tööhõive osas on langus suuremgi. „Väljalangemiste arv on suur – tööhõive osas oleme jõudnud ellujäämise piirini ning tööjõu proportsiooni tasakaalust väljas.  Struktuurfondide vahendid on küll toetanud ehitussektorit, ent enamasti on see seotud teede või infrastruktuuriliste hangetega. Teedeehituses on aga tööjõu vajadus 2-3 korda väiksem kui üldehituses või rekonstrueerimisobjekti peal,“ selgitas Peterson, kelle sõnul elamuehitus enne 1,5 aastat elavnema ei hakka.

Ehitusturu korrastumisel on Petersoni hinnangul veel arenguruumi. „Riigihanketingimused  pole piisavalt konkreetsed ja läbipaistvad. Koos Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga oleme selle nimel võidelnud ja loodame, et järgmisel aastal vastav määrus vastu võetakse. Seisame selle eest, et hanketingimused oleks tasakaalustatud ja võrdsed ning et pakkumused oleks võrreldavad. Täna pole see võimalik ning annab hankijatele rohelise tule hankeid konkreetsele pakkujale suunata ja alapakkumisi teha,“ tõi ta välja ehitussektori ühe suurema probleemi.