Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas parandada büroohoone ventilatsioonisüsteemi?
Merx Müügiosakonna juhataja Risto Eelmaa kirjutab, et esimese asjana peaks hoone valdaja või omanik endale selgeks tegema ventilatsioonisüsteemi kui terviku.
See tähendab, et üles tuleks otsida teostusdokumentatsioon kus on enamasti ka kirjeldus kuidas süsteem peaks toimima, millised õhukogused majas liiguvad ning milliseid temperatuure hoitakse. Tihtipeale büroohoonetes tõstetakse inimesi ühest ruumis teise ning võidakse muuta ka vaheseinte asukohtasid - see mõjutab ka ventilatsiooni toimimist. Kui inimene kaebab halva õhu üle, siis võibki põhjus peituda selles, et ruum polnud esialgse õhukoguste arvutuse järgi mõledud inimestele pidevaks kasutuseks või oli esialgselt arvestatud väiksema inimeste arvuga. Sellest lähtuvalt tuleks teha ka järeldus, kas projektijärgne olukord on sama ?
Teise asjana tuleks tähelepanu pöörata süsteemi tehnilisele seisukorrale. Täna Eesti Vabariigis kehtivad määrused/seadused nõavad vähemalt kord aastas süsteemi tehnilist ülevaatust ning õhutorustiku puhastust. Õhuvahetuse puhul on väga tähtis roll filtritel ning torustiku puhtusel. Määrdunud filtrid lasevad vähem õhku läbi ning õhuvahetus hoones jääb vajaka. Samuti on määrdunud filtrid bakteritele hea pesitsemise koht ning see kõik kandub inimestele läbi õhu edasi.
Renoveeritud ja tänapäevastes hoonetes on kasutusel materjalid mis pidevalt levitavad saastunud aineid õhku ning seetõttu peab õhuvahetus olema piisav, et ei tekiks hoones halba õhku, samuti aitab hea ventilatsioon niiskust hoonest välja juhtida. Samuti ladestub ventilatsiooni torustikku pikapeale tolm ning tekivad selles bakterid, mis on ka hea tulelevimise materjal. Teiseks on tavaliselt torustikus ka tuletõkke klapid, mis oma mehhaanilise eripära tõttu võivad aeg-ajalt omavoliliselt sulguda. Tehnilist kontrolli tegev personal avastab sellised puudusega klapid ning avab need ja õhuvahetus on jälle tagatud. Väga tähtis osa on süsteemi automaatikal, mis peab tagama seadmete töö. Pealtnäha väga väike puudus - ventilatsiooniseadme kellaajaline käima/seisma lültiamine - võib pikaajaliselt osutuda väga oluliseks puuduseks.
Enamasti pööratakse automaatikale vähe tähelepanu, kuna see on paljude jaoks tume maa. Samas valesti reguleeritud või üldsegi reguleerimata seade kulutub palju energiat ning annab majas olevatele asukatele väga vähe kasu. Lihtne näide - ülekütmine. Ventilatsiooniseade on reguleeritud hoidma kindlat temperatuuri ruumis ning küttesüsteemil on omaette küttegraafik mis sõltub välisõhu temperatuurist.
Kui kahte süsteemi omavahel ei kooskõlastata, võib tekkida olukord kus küttesüsteem kütab nii mis jaksab ning ventilatsioonisüsteem üritab temeperatuuri kontrolli all hoida jahutamisega.
Üldiselt ütleb kogemus ning enamasti on ka seadmete hooldusjuhendites kirjas, et korra kvartalis tuleks seadmed üle vaadata.
Seaduses on küll kirjas et vähemalt korra aastas, aga aasta on pikk aeg ning hoolduskordade vahepeal võib väga palju juhtuda.Ventilatsiooni ja konditsioneeri süsteemid on omavahel kas otseselt seotud või pole üldse seotud. Süsteemide ülesehitusi võib olla mitmeid. Otseselt on seotud siis, kui ventilatsiooniseade võtab väljast õhu, jahutab selle maha kasutades konditsioneeri
ning puhub ruumidesse. Süsteem pole omavahel seotud kui ruumi on paigaldatud kas fancoil seadmed mis on ühendatud keskse jahtusseadme järgi või split-seadmed millede tööd ventilatsiooniseade ei kontrolli. Muidugi on süsteeme võimalik teatud määral omavahel siduda, kuid see on juba pikem jutt.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele