30. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta märkis, et kui majas on vesiküttesüsteem olemas, siis on valida, kas maasoojuspumba või õhk/vesisoojuspumba vahel. Loide ütles, et ta isiklikult soovitab just viimast varianti, kuna sel on piiramatu kasutusvõimalus ning lihtne paigaldus.

Loide sõnul on kõige suuremaks veaks see, kui ostetakse liiga väikese võimsusega soojuspump. Tulemuseks on see, et pump kulutab oluliselt rohkem elektrit ning seega on küttekulud hiljem väga suured. „Müügimehed petavad kliente sellega,“ hoiatas ta.

Ta tõi oma praktikast näite, kus 200 ruutmeetrise maja puhul kulus liiga väikese võimsusega soojuspumba puhul 3500 krooni elektri peale, ent samas kuus ning sama suure maja puhul, kus oli õige soojuspump, kulus vaid 1500 krooni.

Õhk/vesi soojuspumbad on sobilikud kasutamiseks kõikjal, kuna neil puudub praktiliselt võimsuspiirang, mistõttu on nende kasutamine efektiivne nii eramutes kui ka väga suurtes ühiskondlikes hoonetes: korter elamud, koolid, hotellid, haiglad. Ujulates basseini vee soojendamisel on seda liiki soojuspumbad pea asendamatud.

Maasoojuspumbad on Eesti kliimas kõige stabiilsemaks ja ökonoomsemaks kütteallikaks. Ainsaks murelapseks on maakontuur, mille paigaldamiseks tihtipeale ei ole küllaldselt maad või siis osutub maapind kontuuri paigaldamiseks kõlbmatuks. On teada ,et traditsioonilise maakontuuri puhul on vajalik 1m2 kütmiseks paigaldada 2,7 jm  40 mm läbimüüduga plasttoru, mis omakorda haarab paigaldamisel enda alla 3, 6 m2 maapinda . Seoses ülaltooduga on soojuspumpade tootjad otsinud uudseid lahendeid, mille puhul oleks maakontuuri pinnahaare tunduvalt väiksem.