Kõige odavam tarbimise seisukohalt on maasoojuspumbad, ent tuleks kindlasti arvestada uue ja vana hoone eripära, samuti tuleks tasuvuse juures lähtuda algiinvesteeringu väärtusest ja amortisatsioonist.
Hilarise tegevjuht Robert Jaani sõnul saab säästa vähem kulutades, st kas hoida ruumides madalamat temperatuuri, kütteallika seisukorda kontrollides (katlal puhtus, põleti häälestus jne.) või hoone soojapidavust parandades.
„Esmajärjekorras tuleb investeerida kõige rohkem kulusid kokkuhoidvasse lahendusse, mis tähendabt enne soojustada, seejärel parandada automaatikat,“ rõhutas ta. „See ei pruugi alati nii üks-ühele olla, aga laias-laastus toimib.“
Küttesüsteemi valides, ei saa Jaani sõnul öelda, et lähtutakse ainult säästlikkusest, pigem mugavusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Mugavus, aga maksab. Pigem lisatakse olemasolevatele süsteemidele teisi kütteallikaid. Näiteks gaasikatelede puhul asendatakse vana katel kondensatsioonikatlaga, mille kasutegur ca 10% parem,“ märkis ta.
Seega oleks eramute kütteüsteemide ehitamisel tema soovituse järgi õige lähtuda tsentraalsest akupaagist kui küttesüsteemi keskusest, mille kütteks võimalik kasutada erinevaid kütteallikaid.
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.