Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maasoojuspump on kõige soodsam kütteallikas
Kõige odavam tarbimise seisukohalt on maasoojuspumbad, ent tuleks kindlasti arvestada uue ja vana hoone eripära, samuti tuleks tasuvuse juures lähtuda algiinvesteeringu väärtusest ja amortisatsioonist.
Hilarise tegevjuht Robert Jaani sõnul saab säästa vähem kulutades, st kas hoida ruumides madalamat temperatuuri, kütteallika seisukorda kontrollides (katlal puhtus, põleti häälestus jne.) või hoone soojapidavust parandades.
„Esmajärjekorras tuleb investeerida kõige rohkem kulusid kokkuhoidvasse lahendusse, mis tähendabt enne soojustada, seejärel parandada automaatikat,“ rõhutas ta. „See ei pruugi alati nii üks-ühele olla, aga laias-laastus toimib.“
Küttesüsteemi valides, ei saa Jaani sõnul öelda, et lähtutakse ainult säästlikkusest, pigem mugavusest.
„Mugavus, aga maksab. Pigem lisatakse olemasolevatele süsteemidele teisi kütteallikaid. Näiteks gaasikatelede puhul asendatakse vana katel kondensatsioonikatlaga, mille kasutegur ca 10% parem,“ märkis ta.
Seega oleks eramute kütteüsteemide ehitamisel tema soovituse järgi õige lähtuda tsentraalsest akupaagist kui küttesüsteemi keskusest, mille kütteks võimalik kasutada erinevaid kütteallikaid.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele