Kõige odavam tarbimise seisukohalt on maasoojuspumbad, ent tuleks kindlasti arvestada uue ja vana hoone eripära, samuti tuleks tasuvuse juures lähtuda algiinvesteeringu väärtusest ja amortisatsioonist.
Hilarise tegevjuht Robert Jaani sõnul saab säästa vähem kulutades, st kas hoida ruumides madalamat temperatuuri, kütteallika seisukorda kontrollides (katlal puhtus, põleti häälestus jne.) või hoone soojapidavust parandades.
„Esmajärjekorras tuleb investeerida kõige rohkem kulusid kokkuhoidvasse lahendusse, mis tähendabt enne soojustada, seejärel parandada automaatikat,“ rõhutas ta. „See ei pruugi alati nii üks-ühele olla, aga laias-laastus toimib.“
Küttesüsteemi valides, ei saa Jaani sõnul öelda, et lähtutakse ainult säästlikkusest, pigem mugavusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Mugavus, aga maksab. Pigem lisatakse olemasolevatele süsteemidele teisi kütteallikaid. Näiteks gaasikatelede puhul asendatakse vana katel kondensatsioonikatlaga, mille kasutegur ca 10% parem,“ märkis ta.
Seega oleks eramute kütteüsteemide ehitamisel tema soovituse järgi õige lähtuda tsentraalsest akupaagist kui küttesüsteemi keskusest, mille kütteks võimalik kasutada erinevaid kütteallikaid.
Seotud lood
Üle 17 aasta on Warmeco tegutsenud klaas-alumiiniumfassaadide valdkonnas, pakkudes professionaalseid täislahendusi nõustamisest ja projekteerimisest kuni tootmise ning paigalduseni. Pikaajalised kogemused ja kõrge tehniline kompetents võimaldavad ettevõttel lahendada eriti mastaapseid ja nõudlikke fassaadiprojekte.