Mida arvestada kaitsealuse objekti ostmisel?

Uus Maa Kinnisvarabüroo kinnisvarakonsultant Margit Sild kirjutab, et kaitsealuse objekti soetaja pidama kinni ka teatud piirangutest ja arvestama muinsuskaitse nõuetega, et säilitada kinnisvara väärtus ka tulevastele põlvedele.

Mälestiste omanike õigusi ja kohustusi reguleerib Muinsuskaitseseadus. Kinnisvara kontektstis võivad mälestiseks olla nt ajaloolise väärtusega ehitised, paigad (maa-alad). Muinsuskaitseseaduses on reguleeritud ka muinsuskaitseala mõiste.  Tallinnas on mastaapsemaks muinsuskaitsealaks vanalinn ja vanalinnakinnisvara omanik peab arvestama muinsuskaitsenõuetega.

Muinsuskaitseseaduse  4. ptk on välja toodud mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehituse omaniku ja valdaja kohustused. Muinsuskaitse all olevale objektile on väljastatud kaitsekohustuse teatis ja seal on kirjas piirangud, mis on sellele objektile kehtestatud. Objekti müümisel peab müüja informeerima ka ostjat sellise teatise olemasolust ning teatise uuele omanikule üle andma. Muinsuskaitse all oleva kinnisvara ostu-müügilepingus kajastub  ka see, et tegu on muinsuskaitse all oleva kinnisasjaga . Arvestama peab, et riigil ja kohalikul omavalitsusel on kinnisasja võõrandamisel ostueesõigus (välja arvatud mõningatel juhtudel) ja selle kohta on kantud märkus ka kinnistusraamatusse. 

Kui maja (või ka korter) on muinsuskaitse all, peab selle restaureerimise või renoveerimsie kooskõlastama muinsuskaitsega; loomulikult kuuluvad selle nõude alla ka peale- või ümberehitused, katusekorruse väjaehitamine jms.  Ja seda kõike selleks, et arvestataks ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust ning ei kahjustataks seda.  Teatud juhtudel on võimalik saada riigilt Muinsuskaitseameti kaudu või kohalikult omavalitsuselt toetusi mälestise hooldamiseks (nt ka valvesignalisatsiooni paigaldamiseks) või siis muinsuskaitse all oleva kinnisasja restuareerimiseks.

Igal juhul tasub muinsuskaitsealuse kinnisvara puhul lähtuda ütlusest:  Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!