26. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaitsealuse maja renoveerimine kaks korda kallim

Muinsuskaitse all oleva maja renoveerimisel tuleb arvestada umbes kaks korda suurema eelarvega, kuna erinõuded muudavad materjalivaliku ning töö põhimõtted oluliselt kulukamaks, kirjutab Pindi Kinnisvara vanemmaakler Tiia Sooaluste.

Ehkki renoveerimiskulud on kaitsealuses elamus kõrgemad, on saavutatav tulemus kulude vääriline ning loomulikult väljendub taastatud originaalsus ka vara kõrgemas väärtuses.

Hinnast olulisem on aga kaitsealuste elamispindade renoveerimisel selle ideoloogia. Koostöö Muinsuskaitseametiga aitab tagada objekti säilimise vastavalt selle  ajaloolisele eripärale.

Muinsuskaitse ja miljööväärtuslike alade nõuete järgimisel hoonete renoveerimisel on meil on võimalus näha ja alles hoida  sõnumeid, mis sisalduvad kõigis veel säilinud minevikuobjektides- ja ehitistes. Iga inimese kohus on neid hoida ja kaitsta, et ka järgmistel põlvkondadel oleks võimalus säilitada sidet möödunud aegadega ning toonase ehituskultuuri ja arhitektuuriga. Teadmatusest või rahapuudusest tingitud kokkuhoid pole ajaloo säilimise nimel mingiks vabanduseks.

Muinsuskaitse seisukohalt on hädavajalik sobiva metoodika ja töövõtete kasutamine ning selleks vastavat kogemust omava ehitusettevõtte valimine- oskamatu renoveerimine võib kultuuriväärtusega tarinditele ja detailidele palju kahju teha või neid suisa ära rikkuda – näiteks naturaalsele põrandalauale või parketile PVC katte, laminaatparketi vms paigaldamine võib algsed tarindid puuduliku ventilatsiooni korral lihtsalt ära mädandada.

Akende vahetamisel või renoveerimisel on oluline järgida esialgset raamijaotust ning raami ja aknalengi materjali, vastasel korral muutub kogu hoone ajalooline välisilme. Vale tüüpi akna paigaldamisel võib ära rikkuda kogu hoone loomuliku ventilatsiooni- nii on tavaliselt juhtunud hermeetiliste plastakende paigaldamisega puitmajale.

Hoone välisfassaad ja välisuks tuleks taastada võimalikult originaalilähedaste materjalidega ning vastavalt Muinsuskaitseameti poolt väljastatavale värvipassile. Palju on eksitud puitmajade välispidisel soojustamisel täiendava puitlaudise paigaldamisega, mille tulemusena aknad on süvistunud sügavale hoone seina sisse, samuti eksitakse ebaproportsionaalsete tuulekastide, vintskappide jms paigaldamisel.

Palju kauneid detaile on kaduma läinud seoses kipsplaadi laialdase kasutamisega siseviimistluses. Kõikide muudatuste tegemiseks korteri siseselt ei ole vaja Muinsuskaitseameti nõusolekut. Nii on näiteks aastaid tagasi teostatud remondi käigus Tallinna vanalinnas varjatud kipsplaadi taha mitmeid väärtuslikke talalagesid ja paekiviseinu ning kinni ehitatud müüritreppe, mis kindlasti vajaksid oma algsel kujul taastamist.

Ajalooliselt  kõrgete lagedega ruumides kipsplaadi abil lae alla toomine kindlasti ei õigusta ennast. Tõsi, küttekulud küll ruumi kubatuuri vähendamisega alanevad ning väheneb ka nn kontserdisaali efekt, kuid see ei saa olla argument ajaloo hävitamiseks või peitmiseks.

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785