25. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuleohutusele vastavate ehitustoodetega on probleeme

Tasku tuletõkkeuste juhtumi analüüsi käigus ilmnes tuleohutusnõuetega ehitustoodete vastavushindamise süsteemi nõrkus.

TÜV Eesti OÜ asedirektor Raivo Reisenbuk selgitab Emajõe Ärikeskusesse paigaldatud tuletõkkeuste juhtumi tagamaid (vt ka Äripäev 18.11.2009 artikkel „Tellija hädas tuletõkkeustega“).

TÜV Eesti OÜ on viinud ja viib läbi materjalide tuletundlikkus- ning ehituskonstruktsioonide (sh uste) tulepüsivuskatseid, väljastab katsetulemuste põhjal katseprotokolle ning klassifitseerimisstandardites ette nähtud vormikohaseid klassifitseerimisraporteid (-protokolle). Kuni 3. juulini 2006.a. kandis firma nime TÜV Nord Baltik OÜ. Tegemist oli lihtsalt nimevahetusega, kõik muu (tegevusvaldkonnad, töötajad, reg. nr., omandisuhted) jäi samaks. Seega on eksitav väide, et TÜV Nord Baltik OÜ 2008.a. ei tegutsenud. Õige on, et tegutses (ja tegutseb) teise nime all.

Infot, et Tartus vastvalminud Emajõe Ärikeskuses (Taskus) on paigaldatud ustele kahtlase infoga sildid, saime pärast 2009.a. veebruaris toimunud Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu komisjoni kontrollkäiku Ärikeskuses. Kuna ei ole variante, et TÜV Eesti OÜ võiks teha mingeid erikooskõlastusi ja saamaks selgust spekulatsioonile, et keegi TÜV Eesti OÜ töötajatest on kuritarvitanud oma volitusi, saatsime 12. märtsil järelepärimise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja Päästeametile selgitamaks välja, kuidas sai võimalikuks taolise sildi ja ilmselt deklareeritud nõuetele mittevastavate uste paigaldamine. Kuna võis eeldada, et ametlikud vastused viibivad või asi üldse sumbub, saatsime 19. märtsil Tartu Linnavalitsusele teabepäringu asjassepuutuvate ehitusdokumentide väljastamiseks. Linnavalitsus reageeris kiiresti, saadud dokumentide ning ka mõnelt teiselt organisatsioonilt saadud info põhjal olid meil aprilli keskpaigaks meid huvitanud asjaolud enam-vähem selged. Meie jaoks olulisim oli selgus, et TÜV Eesti OÜ töötajad ei olnud mitte kuidagi võltsingutega seotud.

Päästeametilt saime vastuse 20. aprillil, MKM-lt ootame sisulist vastust tänaseni.

Analüüsi käigus sai selgeks ka Eestis tuleohutusnõuetega ehitustoodete vastavushindamise süsteemi nõrkus. Nõrkus väljendub eelkõige selles, et järelevalvetöötajatel (ehituse peatöövõtja, omaniku järelevalve, päästeametnikud) puudub praktiliselt võimalus võrdlemiseks (kiirinspekteerimiseks), kas paigaldatavad konstruktsioonid ikka on need, mida on deklareeritud. Neil puudub seaduslik alus selliseid võimalusi andvaid dokumente küsida. Ka viimases MKM määruse nr. 123  "Ehitusmaterjali ja -toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ..." versioonis (24.08.2009) taolist dokumenti nimetatud ei ole.

Ometi Euroopa standardite süsteemis selline dokument on olemas - nimelt klassifitseerimisraport, mille vormid on sisuliselt klassifitseerimisstandardites ette antud. Klassifitseerimisstandard ei saa olla sertifitseerimise aluseks, kuna see ei tõenda vastavust, vaid on kokkuvõte katsetulemuste võrdlusest klassifitseerimiskriteeriumidega, mis ongi omakorda klassi määramise aluseks. Standardikohane klassifitseerimisraport peab reeglina sisaldama ka niipalju andmeid katsetatud ja klassifitseeritud toote kohta, et järelevalvetöötajatel oleks vajadusel võimalik ka ehitusobjektil läbi viia paigaldatavate toodete kiirinspekteerimine. Ükski vastavussertifikaat selleks piisaval määral infot ei pea sisaldama, katseprotokoll on aga liiga mahukas dokument kiirülevaate saamiseks ning sisaldab ka tundlikku infot tootja jaoks. Vastavussertifikaadid on vajalikud ja kasutatavad eelkõige projekteerimisstaadiumis. Ehitamise käigus (nagu praktika näitab) jääb pelgalt sertifikaadist väheks.

Kui Tasku ehitamisel oleks ühelgi järelevalvetöötajal olnud võimalus või kohustus küsida uste tarnijalt standardikohast klassifitseerimisraportit kiirinspekteerimise teostamiseks, poleks suure tõenäosusega sellist jama juhtuda saanud.

Tuletõkkeuste klassifitseerimist tulepüsivuse alusel käsitleva standardi EN 13501-2 esimene versioon ilmus aastal 2003. Ei tea, miks Eesti seadusandluses senimaani klassifitseerimisstandardist tuleneva võimalusega olukorda ehituses selgemaks teha ei ole arvestatud.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785