Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arutatakse tunneli ehitamist Tallinnast Helsingisse
Täna toimub Tallinnas kõrgetasemeline konverents, kus arutatakse Rail Baltica ja Helsingi-Tallinna kaksiklinna arengut, kus üks varianti on tunneli ehitamine ja teine variant rongipraami käimapanek.
Ümarlaual vaetakse Rail Baltica projekti seisu ja selle poolt pakutavaid võimalusi Talsinki ühtse majandusregiooni väljakujundamiseks. Osalejatering on väga esinduslik, kogemusi jagavad teiste seas Euroopa Komisjoni esindaja James Pond ja Pas-de-Calais departemangu esimehe nõunik Bruno Fontalirand, kes jagab oma kogemusi seoses kuulsa Inglise kanali rajamise ja toimimisega. Kohal on ka nii Helsingi kui Tallinna poolt projekti kureerivad abilinnapead.
Ürituse korraldab Euregio, kelle tegevjuhi Merle Kriguli sõnutsi valmistatakse ette ühisprojekti “Kaksikregiooni konkurentsivõime areng”. Selle teostamiseks on kavas kaasata mahukalt Euroopa Liidu abivahendeid.
Krigul rõhutas, et põhjanaabrite huvi projekti vastu on väga suur, sest selles nähakse võimalust siduda Soome Rail Baltica kaudu laiemasse infrasstruktuuri võrgustikku.
„Eesti jaoks on siin mängus vägagi tugev perspektiiv ehk võimalus täita Põhja-ja Kesk-Euroopa vahelise transiidikoridori strateegilist rolli. Kogu projekti terviklik eesmärk on ambitsioonikas. Küsimus on selles, kuidas lahendada põhjala majandusruumi ja Kesk-Euroopa vaheline logistiline tupikseis. Seega vaatleme kogu projekti veelgi laiemas kui juba väljakujundatud Rail Baltica raamistikus,“ tõdes Krigul.
Kriguli sõnul ei ole tegemist vaid majanduskeskse ja abstraktse projektiga.
„Uute transpordi võimalustega Euroopas põhja-lõuna suunas mobiilselt liikuda, pakuksime inimestele ka selgelt uut elukvaliteeti,“ lausus Krigul.
“Koostööprojekti üks alamküsimusi on tõepoolest seotud ka kitsama probleemiga Tallinna ja Helsingi vahelisest transpordikoridorist, “ selgitas Merle Krigul. „ Siin tuleb analüüsida kolme erinevat visiooni. Esimene võimalus on jätkata regionaalset integratsiooni juba väljakujunenud laevaliikluse pinnalt. Teine võimalus on arendada välja tunnel. Kolmas võimalus oleks rongipraam.”
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele