13. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arutatakse tunneli ehitamist Tallinnast Helsingisse

Täna  toimub Tallinnas kõrgetasemeline konverents, kus arutatakse Rail Baltica ja Helsingi-Tallinna kaksiklinna arengut, kus üks varianti on tunneli ehitamine ja teine variant rongipraami käimapanek.

Ümarlaual vaetakse Rail Baltica projekti seisu ja selle poolt pakutavaid võimalusi Talsinki ühtse majandusregiooni väljakujundamiseks. Osalejatering on väga esinduslik, kogemusi jagavad teiste seas Euroopa Komisjoni esindaja James Pond ja Pas-de-Calais departemangu esimehe nõunik  Bruno Fontalirand, kes jagab oma kogemusi seoses kuulsa Inglise kanali rajamise ja toimimisega. Kohal on ka nii Helsingi kui Tallinna poolt projekti kureerivad abilinnapead.

Ürituse korraldab Euregio, kelle tegevjuhi Merle Kriguli sõnutsi valmistatakse ette ühisprojekti “Kaksikregiooni konkurentsivõime areng”. Selle teostamiseks on kavas kaasata mahukalt Euroopa Liidu abivahendeid.

Krigul rõhutas, et põhjanaabrite huvi projekti vastu on väga suur, sest selles nähakse võimalust siduda Soome Rail Baltica kaudu laiemasse infrasstruktuuri võrgustikku.

 „Eesti jaoks on siin mängus vägagi tugev perspektiiv ehk võimalus täita Põhja-ja Kesk-Euroopa vahelise transiidikoridori strateegilist rolli. Kogu projekti terviklik eesmärk on ambitsioonikas. Küsimus on selles, kuidas lahendada põhjala majandusruumi ja Kesk-Euroopa vaheline logistiline tupikseis. Seega vaatleme kogu projekti veelgi laiemas kui juba väljakujundatud Rail Baltica raamistikus,“ tõdes Krigul.

Kriguli sõnul ei ole tegemist vaid majanduskeskse ja abstraktse projektiga.

„Uute transpordi võimalustega Euroopas põhja-lõuna suunas mobiilselt liikuda, pakuksime inimestele ka selgelt uut elukvaliteeti,“ lausus Krigul.

 “Koostööprojekti üks alamküsimusi on tõepoolest seotud ka kitsama probleemiga Tallinna ja Helsingi vahelisest transpordikoridorist, “ selgitas Merle Krigul. „ Siin tuleb analüüsida kolme erinevat visiooni. Esimene võimalus on jätkata regionaalset integratsiooni juba väljakujunenud laevaliikluse pinnalt. Teine võimalus on arendada välja tunnel. Kolmas võimalus oleks rongipraam.”

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785