Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtete Liidust ütles, et olukorda on segasemaks muutnud asjaolu, et pakkumise tegija ei pea enam seaduse kohaselt näitama viimastel aastatel makstud sotsiaalmaksu määra, see annab rohelise tee ümbrikupalku maksvaile ettevõtetele.
„Ehituse hinnad on kohati kaks korda langenud. On selge, et alati ei ole ausalt konkureerides võimalik siin soodsaimat hinda pakkuda. Nii valivadki ettevõtted, kas saavutada parim pakkumine seadust rikkudes või kvaliteedi arvelt,“ selgitas Peterson. „Kui buumi ajal oli ehitajate palk paarkümmend protsenti keskmisest kõrgem, siis nüüd on olukord vastupidine. Ettevõtted on küll kiiresti muutunud olukorraga kohanenud, aga ilmselt tuleb väljalangejaid veelgi juurde.“
Riigihangete osakaal muutunud ehitusturul on muutunud üha tähtsamaks, ka konkurents sel turul on tihenenud. „Probleeme põhjustab küll uus riigihanke seadus, mis võimaldab alapakkumisi ega pruugi anda reaalset hinnaettekujutust,“ sõnas Peterson.
„Hanketingimused on pahatihti liialt laialivalguvad ja see põhjustab ülemise ja alumise hinna pakkujate vahel väga suuri erinevusi. Vajaksime hädasti seadusesse hankemäärust, see muudaks need üheselt mõistetavaks ja vähendaks vaidlustamisi,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetke tihedas konkurentsis on sagedased hanke kaotajate poolsed vaidlustused, mille tulemusena objektid ei käivitu õigeaegselt. „Ka tellija peaks oma tingimused paremini läbi mõtlema,“ sõnas Peterson.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.