Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtete Liidust ütles, et olukorda on segasemaks muutnud asjaolu, et pakkumise tegija ei pea enam seaduse kohaselt näitama viimastel aastatel makstud sotsiaalmaksu määra, see annab rohelise tee ümbrikupalku maksvaile ettevõtetele.
„Ehituse hinnad on kohati kaks korda langenud. On selge, et alati ei ole ausalt konkureerides võimalik siin soodsaimat hinda pakkuda. Nii valivadki ettevõtted, kas saavutada parim pakkumine seadust rikkudes või kvaliteedi arvelt,“ selgitas Peterson. „Kui buumi ajal oli ehitajate palk paarkümmend protsenti keskmisest kõrgem, siis nüüd on olukord vastupidine. Ettevõtted on küll kiiresti muutunud olukorraga kohanenud, aga ilmselt tuleb väljalangejaid veelgi juurde.“
Riigihangete osakaal muutunud ehitusturul on muutunud üha tähtsamaks, ka konkurents sel turul on tihenenud. „Probleeme põhjustab küll uus riigihanke seadus, mis võimaldab alapakkumisi ega pruugi anda reaalset hinnaettekujutust,“ sõnas Peterson.
„Hanketingimused on pahatihti liialt laialivalguvad ja see põhjustab ülemise ja alumise hinna pakkujate vahel väga suuri erinevusi. Vajaksime hädasti seadusesse hankemäärust, see muudaks need üheselt mõistetavaks ja vähendaks vaidlustamisi,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetke tihedas konkurentsis on sagedased hanke kaotajate poolsed vaidlustused, mille tulemusena objektid ei käivitu õigeaegselt. „Ka tellija peaks oma tingimused paremini läbi mõtlema,“ sõnas Peterson.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”