2. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda on küll mõnevõrra vähem, kui selle aasta rekordkuus aprillis (88 tehingut), kuid oluliselt rohkem, kui suvekuude keskmine, milleks oli 48 esmamüüki ühes kuus.

Kui aprillikuu suurem tehingute arv oli selgelt tingitud märtsi suurest hinnalangetusest     (keskmine tehinguhind langes kuni 20%), siis praeguse tehinguaktiivsuse tõusu taga on peamiselt kasvanud ostuhuvi, sest märkimisväärset hinnalangetust tehingud ei näita. Paljud huvilised, kes on ostu pidevalt edasi lükanud, on nüüd otsustanud oma ostu ära teha. Seda eelkõige veendumusest, et hinnad kinnisvaraturul on vähemalt uusarenduste turul hakanud stabiliseeruma.

Kevadise hinnalangetuse survestajaks olid suurel määral pangad, kiirendamaks projektide müügitempot. Praeguseks on aga paljudes arendusprojektides jõutud pankade ja arendajate vaheliste kokkulepeteni, mille käigus on arendajad saanud ajapikendust varade realiseerimisel ning seeläbi on vähenenud ka surve hindadele.

Suurem müügiedu saatis septembris Tallinna äärelinnas projekte, kus tehinguhind jäi alla  16 000  kr/m2.   Enim esmamüüke teostati taas Mustamäel, kus septembris tehti üle kolmandiku kõikidest Tallinna linna uusarenduste esmamüükidest.

Tulenevalt uusarenduste kvaliteedist, on suurenemas uusarenduste hinnavahe äärelinna erinevate linnaosade vahel. Kui näiteks Mustamäe tehingutes jäi see vahemikku 13 800 – 16 400 kr/m2, siis Lasnamäel oli tehingute vahemik  vahemikus 9900 – 14 000 kr/m2. Tallinna kesklinn oli linnaosadest tehinguaktiivsusest teisel kohal. Kesklinna korterite keskmine hinnatase jäi esmamüükides alla 25 000 kr/m2.Müüdud korteritest on endiselt enim tehinguid teostatud 2-toaliste korteritega, neile järgnevad 3-toalised korterid.