• 21.10.09, 11:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soomes iga 10. ehitaja välismaine

Soome Ehitusliidu ja Ehitustööstuse Liidu teatel on iga kümnes ehitaja välismaalane, kirjutab YLE Uutiset.
Ehitustööstuse Liidu juhi Tarmo Pipatti sõnul suureneb edaspidi välismaalastest töötajate arv ehituses veelgi.
Ehituses on Soomes tööl kokku kuskil 160 000 inimest, kellest 15 000-20 000 on pärit väljastpoolt Soomet. Eriti suur on välismaiste töötajate osa Uudenmaal, kus iga viies töötaja on väljastpoolt Soomet.
Töötajate huvide eest seisva Ehitusliidu teatel on probleeme sellega, et soomlased ja näiteks Eestist või Poolast pärit ehitajad ei ole omavahel võrreldavad, sest välismaistele töötegijatele makstakse tihti kollektiivlepinguga kokkulepitust madalamat palka.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ehitusliidu juhi Matti Harjunieme sõnul rikutakse välismaise odavtööjõu kasutamisega seoses tihti ka seadusi, jättes maksud ja sotsiaaltoetuse tasud maksmata. „See annab neile selge konkurentsieelise kodumaiste ettevõtetega võrreldes,“ märkis ta.
Ehituse tööandjate poolt esindava Ehitustööstuse Liidu hinnangul on välismaiste töötajate kasutamine kasvanud alates 207. aastast. Liitu paneb muretsema see, et samal ajal on soomlaste endi tööolukord üha ebakindlamal alusel. Liidu hinnangul on selleks talveks oodata, et tööta jäänud soomlastest ehitajate arv ulatub 50 000ni.
Ehitustööstuse Liidu tegevjuhi Tarmo Pipatti sõnul ei või Soome hakata eelistama riigi enda ehitajaid, sest see on Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise seadustega keelatud. „Igaüks meist tahaks, et maksuraha kulutataks Soome töötajate heaks. Siiski on mängureeglid praegu sellised, et me ei või piirata oma tegevust ainult soomlastega, nii kaua kui kollektiivlepingut järgitakse.“
Tema sõnul on mündil ka teine pool: Soome ehitajad tegutsesid eelmisel aastal välismaal ligikaudu 15 miljardi euro ulatuses. „Kui meie hakkame välismaise tööjõu kasutamist piirama, mida me ka seaduse järgi ei või teha, siis saaksime sellest ilmselt tagasilööke, eelkõige Põhjamaadest ja Venemaalt,“ lisas Pipatti.
Ehituse Liit ootab alale tugevamat kontrolli. „Olukord on praegu selline, et välismaise töötjõu kasutamisel on seadusest möödahiilimisel vahelejäämise risk olematu, nii et Soome ettevõtted ja nende seaduse järgi palgatud töötajad jäävad abitult tööta ja asemele tulevad halli tsooni ettevõtted, mis on loodud välismaale vaid selleks, et pakkuda Soomele odavat tööd,“ ütles Harjuniemi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.10.25, 10:33
Garaažiuste külmasildade probleemi pärast enam pead vaevama ei pea
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.

Viimased uudised

Uudised
  • 23.10.25, 15:21
Selgus Viljandi bussijaama ja Selveri arhitektuurivõistluse võitja
Uudised
  • 23.10.25, 13:43
Ehitussektori hinnatõus toob kinnisvara hinnatõusu
Uudised
  • 23.10.25, 10:16
Hundipea arendaja hakkab vanadest majadest tegema uusi
Uudised
  • 23.10.25, 09:52
Roosimaa: kättesaadavus ei tähenda, et korter Toompeal peab maksma sama palju, kui Maardus
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Uudised
  • 23.10.25, 07:00
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Uudised
  • 22.10.25, 14:15
Everaus loob puitelementidest uusarenduse
Uudised
  • 22.10.25, 11:51
Popi minimaja ehitamist piirab rida keelde
Uudised
  • 22.10.25, 10:45
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele