Selleks, et avalikku veekogusse ehitada, peab soovija taotlema kõigepealt hoonestusloa valitsuselt. Hoonestusluba on tähtajaline, see kehtib üldjuhul 50 aastat.
Luba annab õiguse avaliku veekogu põhjaga ühendatud, kuid kaldaga mitteühendatud ehitise ehitamiseks. 50 aasta möödudes on õigus taotleda loa pikendamist järgnevaks perioodiks.
Hoonestusloa alusel tehtud ehitis on hoonestusloa oluline osa ja kuulub hoonestusloa omanikule. See ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud avalikku veekogusse ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks – ehitusluba ja kasutusluba on vaja täiendavalt taotleda tavalises korras.
Erinevus on siinkohal, et avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks annab ehitusloa ja hiljem selle ehitise kasutamiseks kasutusloa tehnilise järelevalve amet, mitte kohalik omavalitsus. Selle põhjenduseks on asjaolu, et avalikud veekogud ei ole kohalike omavalitsuste haldusterritoorium.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.