Ehitajate ametiühingu juht Matti Harjuniemi ütles eilses Kauppalehtis, et toetuse maksmine ei ole mõttekas, kui eestlased saavad kõik tööd endale. Ta leidis, et poliitikud peaksid kaaluma, millistel tingimustel ehitajatele või arendajatele toetust antakse.
Harjuniemi sõnul töötab Helsingi piirkonna objektidel 15 000-17 000 soomlasest ehitajat. Nende kõrval aga juba üle 10 000 Eesti ehitustöölise objektidel, mis remonditoetust saavad.
Soomlasi häirib ka, et Eesti firmad saavad järjest enam ise korterelamute renoveerimise peatöövõtjaks. Näiteks Jyväskyläs ähvardab ehitajate ametiühing panna nn musta nimekirja Eesti firma, mis tegi soomlastest kümnete tuhandete eurode võrra odavama pakkumise.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütles, et ametiühingute hirmu võib ühest küljest mõista, sest nii ehitus- kui ka tööjõuturg on kokku tõmbunud.
"Kindlasti pälvib Rakennusliitto selle teema püstitamisel hulgaliselt tähelepanu ja see on ka mõistetav. Samas, kui lähtuda vaba konkurentsi tingimustest ELis, siis määrama peaks ikkagi hinna ja kvaliteedi parem suhe. Siin on Eesti ehitajad ju Soome kolleegidele - peatöövõtjatele - kulude kärpimisel abiks," lisas ta.