NCC juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et korteriühistu peegeldab mingis mõttes kogu ühiskonda ja ühiskonna liikmete majanduslik suutlikkus on väga erinev.
„Korteriühistu jõukamad liikmed ei saa sundida vaesemaid võtma endale samu finantskohustusi, mida rikkad suudaksid taluda. Seetõttu piirdutaksegi üksikute hädavajalike tööde teostamisega ja ei võeta ette kogu maja,“ märkis ta.
NCC Ehtiusel pole siiani õnnestunud ühelegi korteriühistule oma teeneid pakkuda. Sama lugu on tõenäoliselt kõigis peatöövõtuga tegelevates ehitusfirmades.
Aak ütles, et tema teada pole Eestis ühtegi suuremat korteriühistut, mis oleks ühe korraga tellinud kogu hoone täieliku renoveerimise, s.h. tehnosüsteemid. Siiani on ühistud tellinud üksikuid töid kitsale alale spetsialiseerunud väikefirmadest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põhjus on arusaadav. Tellitava töö maht sõltub ühistu maksevõimest (=laenukõlbulikkusest). Laenukõlbulikkus sõltub ühistu liikmete rahalisest valulävest ehk julgusest, kui suuri kohustusi julgetakse endale järgnevateks aastateks võtta.
„Minu isiklik arvamus, mis paraku ei põhine praktikal, on see, et tõenäoliselt on ühistul rahastamisküsimused enne töödega alustamist mõne pangaga kokku lepitud ja seetõttu peaks ühistu olema suhteliselt kindel lepingupartner,“ sõnas ta.
Seotud lood
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.