NCC juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et korteriühistu peegeldab mingis mõttes kogu ühiskonda ja ühiskonna liikmete majanduslik suutlikkus on väga erinev.
„Korteriühistu jõukamad liikmed ei saa sundida vaesemaid võtma endale samu finantskohustusi, mida rikkad suudaksid taluda. Seetõttu piirdutaksegi üksikute hädavajalike tööde teostamisega ja ei võeta ette kogu maja,“ märkis ta.
NCC Ehtiusel pole siiani õnnestunud ühelegi korteriühistule oma teeneid pakkuda. Sama lugu on tõenäoliselt kõigis peatöövõtuga tegelevates ehitusfirmades.
Aak ütles, et tema teada pole Eestis ühtegi suuremat korteriühistut, mis oleks ühe korraga tellinud kogu hoone täieliku renoveerimise, s.h. tehnosüsteemid. Siiani on ühistud tellinud üksikuid töid kitsale alale spetsialiseerunud väikefirmadest.
Põhjus on arusaadav. Tellitava töö maht sõltub ühistu maksevõimest (=laenukõlbulikkusest). Laenukõlbulikkus sõltub ühistu liikmete rahalisest valulävest ehk julgusest, kui suuri kohustusi julgetakse endale järgnevateks aastateks võtta.
„Minu isiklik arvamus, mis paraku ei põhine praktikal, on see, et tõenäoliselt on ühistul rahastamisküsimused enne töödega alustamist mõne pangaga kokku lepitud ja seetõttu peaks ühistu olema suhteliselt kindel lepingupartner,“ sõnas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele