NCC juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et korteriühistu peegeldab mingis mõttes kogu ühiskonda ja ühiskonna liikmete majanduslik suutlikkus on väga erinev.
„Korteriühistu jõukamad liikmed ei saa sundida vaesemaid võtma endale samu finantskohustusi, mida rikkad suudaksid taluda. Seetõttu piirdutaksegi üksikute hädavajalike tööde teostamisega ja ei võeta ette kogu maja,“ märkis ta.
NCC Ehtiusel pole siiani õnnestunud ühelegi korteriühistule oma teeneid pakkuda. Sama lugu on tõenäoliselt kõigis peatöövõtuga tegelevates ehitusfirmades.
Aak ütles, et tema teada pole Eestis ühtegi suuremat korteriühistut, mis oleks ühe korraga tellinud kogu hoone täieliku renoveerimise, s.h. tehnosüsteemid. Siiani on ühistud tellinud üksikuid töid kitsale alale spetsialiseerunud väikefirmadest.
Põhjus on arusaadav. Tellitava töö maht sõltub ühistu maksevõimest (=laenukõlbulikkusest). Laenukõlbulikkus sõltub ühistu liikmete rahalisest valulävest ehk julgusest, kui suuri kohustusi julgetakse endale järgnevateks aastateks võtta.
„Minu isiklik arvamus, mis paraku ei põhine praktikal, on see, et tõenäoliselt on ühistul rahastamisküsimused enne töödega alustamist mõne pangaga kokku lepitud ja seetõttu peaks ühistu olema suhteliselt kindel lepingupartner,“ sõnas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:44
Renoveerimine ei pea olema stressirohke projekt
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele