NCC juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et korteriühistu peegeldab mingis mõttes kogu ühiskonda ja ühiskonna liikmete majanduslik suutlikkus on väga erinev.
„Korteriühistu jõukamad liikmed ei saa sundida vaesemaid võtma endale samu finantskohustusi, mida rikkad suudaksid taluda. Seetõttu piirdutaksegi üksikute hädavajalike tööde teostamisega ja ei võeta ette kogu maja,“ märkis ta.
NCC Ehtiusel pole siiani õnnestunud ühelegi korteriühistule oma teeneid pakkuda. Sama lugu on tõenäoliselt kõigis peatöövõtuga tegelevates ehitusfirmades.
Aak ütles, et tema teada pole Eestis ühtegi suuremat korteriühistut, mis oleks ühe korraga tellinud kogu hoone täieliku renoveerimise, s.h. tehnosüsteemid. Siiani on ühistud tellinud üksikuid töid kitsale alale spetsialiseerunud väikefirmadest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põhjus on arusaadav. Tellitava töö maht sõltub ühistu maksevõimest (=laenukõlbulikkusest). Laenukõlbulikkus sõltub ühistu liikmete rahalisest valulävest ehk julgusest, kui suuri kohustusi julgetakse endale järgnevateks aastateks võtta.
„Minu isiklik arvamus, mis paraku ei põhine praktikal, on see, et tõenäoliselt on ühistul rahastamisküsimused enne töödega alustamist mõne pangaga kokku lepitud ja seetõttu peaks ühistu olema suhteliselt kindel lepingupartner,“ sõnas ta.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?