Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitaja: vaeseid korterühistu liikmeid ei saa sundida
NCC juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et korteriühistu peegeldab mingis mõttes kogu ühiskonda ja ühiskonna liikmete majanduslik suutlikkus on väga erinev.
„Korteriühistu jõukamad liikmed ei saa sundida vaesemaid võtma endale samu finantskohustusi, mida rikkad suudaksid taluda. Seetõttu piirdutaksegi üksikute hädavajalike tööde teostamisega ja ei võeta ette kogu maja,“ märkis ta.
NCC Ehtiusel pole siiani õnnestunud ühelegi korteriühistule oma teeneid pakkuda. Sama lugu on tõenäoliselt kõigis peatöövõtuga tegelevates ehitusfirmades.
Aak ütles, et tema teada pole Eestis ühtegi suuremat korteriühistut, mis oleks ühe korraga tellinud kogu hoone täieliku renoveerimise, s.h. tehnosüsteemid. Siiani on ühistud tellinud üksikuid töid kitsale alale spetsialiseerunud väikefirmadest.
Põhjus on arusaadav. Tellitava töö maht sõltub ühistu maksevõimest (=laenukõlbulikkusest). Laenukõlbulikkus sõltub ühistu liikmete rahalisest valulävest ehk julgusest, kui suuri kohustusi julgetakse endale järgnevateks aastateks võtta.
„Minu isiklik arvamus, mis paraku ei põhine praktikal, on see, et tõenäoliselt on ühistul rahastamisküsimused enne töödega alustamist mõne pangaga kokku lepitud ja seetõttu peaks ühistu olema suhteliselt kindel lepingupartner,“ sõnas ta.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele