Tallinna linnavolikogu viis lõpule ligi kümnendi kestnud vaidlused Pirita linnaosa üldplaneeringu üle.
Linnavolikogu kehtestas täna Pirita üldplaneeringu, mis jätab selle linnaosa ülelinnalise tähtsusega puhkepiirkonnaks ja valdavalt madala tihedusega elamute alaks. Piritale ei ole lubatud rajada rohkem kui kolmekorruselisi korterelamuid ja neidki vaid üksikutesse kohtadesse magistraaltänavate ääres.
Linnaosa üldplaneering reserveerib kohad ka uutele lasteasutustele, tagab kaubandus- ja teenindusvõrgu ning Pirita supelranna, jõeoru, Kloostrimetsa ja Lillepi pargi arendamise üldkasutatavate puhkealadena. Ühtlasi tugevdab üldplaneering Pirita jõesuudme ja TOPi piirkonna asendit linnaosa tõmbekeskusena.
Abilinnapea Taavi Aas meenutas, et üldplaneeringu koostamine sai alguse juba eelmisel sajandil ja arenes kümmekonna aasta vältel demokraatliku protsessina koostöös linnaosa valitsuse, halduskogu ja elanike esindajatega. Volikogu opositsiooni esindajad tunnustasid tehtud tööd, vaid üks volinik hääletas planeeringu kehtestamise vastu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.