Maa-ameti andmete põhjal on ostu-müügitehingute arv hoonestamata maaga kahanenud selle aasta kaheksa kuu jooksul pea viiendiku mullusega võrreldes, hind seevastu on kukkunud keskmiselt 40%.
Lääne-Eestis on tehinguaktiivsus hoopis kasvanud.
Metsamaaga on tehinguid arvuliselt tehtud samal tasemel mullusega, ent madal hind on tehingumahtu oluliselt kahandanud. OÜ Aarete Kinnisvara maakler-hindaja Silvi Merilo sõnul sõltub metsamaa hind otseselt puidu hinnast, mis on praegu väga madal.
"Maad ostavad vaid metsafirmad, kellel on selleks vabu vahendeid. Maade hinnad on langenud aasta jooksul 30-40 protsenti, aga tegemist on nn kiire turuga. See tähendab, et kui puidu hind turul tõuseb, tõuseb kiiresti ka metsamaa hind," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Merilo hinnangul on maatulundusmaade hinnad langenud vähe. "Kui on ikka hea maatükk looduskaunis kohas, siis pole hinnad üle 10 protsendi kukkunud. On olnud ka tehinguid, mis pandi müüki buumi ajal, siis jäid seisma, ent nüüd tehakse tehing peaaegu sama hinnaga," märkis ta.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.